Soome Instituudi Sihtasutuse uueks juhatuse esimeheks on valitud Helsingi ülikooli dotsent, teadlane ja teaduskirjanik Mikko-Olavi Seppälä.

Seppälä on kirjutanud mitmeid teoseid teatri- ja kultuuriloost, 2007. aastal kaitstud doktoritöö käsitles Soome töölisteatri algusaastaid. Tema viimane teos ”Soome kuldajastu” (Suomen kultakausi, WSOY 2020, koos Elina Seppäläga) käsitleb eri kunstiliikide esilekerkimist Soomes 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Uue juhatuse esimehena tervitab Mikko-Olavi Seppälä Eestit ja eestlasi:

Lähedus on taganud soomlaste ja eestlaste elava suhtluse läbi sajandite. Suhteid on hoidnud elavana mitmed kodanikuühendused. Ka riiklikul tasandil valitseb maadevahelise tiheda strateegilise partnerluse osas üksmeel.

Soome Instituut Eestis sündis Soome haridusministeeriumi eestvõttel 1990. aastate alguses, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist. Asutajaliikmeteks olid Soome teadus- ja haridusringkonnad ning kultuurifondid.

Instituudil on tänuväärne ülesanne tegutseda loomulike suhete arendajana. Väljakujunenud institutsioonina aitame luua uusi sidemeid ning toetame Soome-Eesti kultuurikoostöö järjepidevust.

Mu isiklik suhe Eestiga on kujunes 1990. aastatel, kui õppisin kõrvalainena eesti keelt ja kirjandust. Huvi oli seotud mu perekondliku taustaga. Mu esimese proseminari töö teemaks oli 1919. aastal Eestis ilmunud soomekeelne ajaleht Narvan Sanomat (Narva Sõnumid), mida andsid Vene kodusõja kaose keskel välja ingerisoomlased. Lehe peatoimetaja oli minu vanavanaisa Kaapre Tynni.

Mikko-Olavi Seppälä

Loe ka Seppälä blogipostitust aastast 2021 “Kui naabermaad teineteisega tuttavaks said“. 

Mikko-Olavi Seppälä Soome Instituudi juubelikonverentsil 2022. Andres Teissi foto.