Tere, Ukraina!

Terve Ukraina! Nyt älä horju! (eesti keeles Tere, Ukraina! Püsi vankumatu!)

Soome luuletaja ja ajakirjanik Eino Leino 1912. aastal. Foto: Elsa Roschier, Public domain, via Wikimedia Commons

Nende sõnadega kirjeldas Soome luuletaja Eino Leino (1878-1926) ukrainlaste võitlusvaimu rohkem kui sada aastat tagasi. Sõda Ukrainas on muutnud luuletuse hirmutavalt päevakajaliseks. Seda on jagatud laialt ühismeedias. Helilooja Olli Saari tegi sellele ka kooriseade, mida esitati esmakordselt paar päeva pärast sõja puhkemist Venemaa suursaatkonna ees Helsingis.

Eino Leino pühendas luuletuse Ukrainale juba aastal 1917, kui viimane sarnaselt Soomele revolutsiooni pöörises Venemaast eraldus.

Eestis tuntakse Eino Leinot suure estofiilina. Eestlasi tervitas ta luuletusega „Vaba Eesti“ (Vapaa Viro). Väidetavalt püüdis Leino koguni värvata soomlasi vabatahtlikena Eesti vabaduse eest võitlema. Loe Eino Leino kohta lähemalt (link).

Ukraina luuletust ei ole veel eesti keelde tõlgitud, soomekeelse leiad uudise lõpust.

Virtuaalikuoro (Virtuaalkoori) esitab Olli Saare teost Eino Leino sõnadele (link).

Terve Ukraina

Terve Ukraina! Kunnias soikoon,
Huutona huomenen valkenevan!
Voimasi, lempesi leimaus voikoon
vaatia, laatia maan vapahan!
Uljas Ukraina! Nyt älä horju!
Kerran se koittaa kansojen koi.
Tyynenä, vankkana vaarasi torju,
tai jos on tarpehen, niin salamoi!

Kaunis Ukraina, kansojen suola!
Sulla on lippu ja meillä on tie.
Myötäs on myrskyssä Suomi ja Puola,
Myös Viro, Lätti ja Liettua lie.
Eespäin, Ukraina! Et ole orja,
itse jos toivot ja tahdot sa sen.
Kuuletko kuoron, mi suur’ on ja sorja
kuin meri kansojen kauhtuvien?

Uusi Ukraina, tenhoisa, uhkee!
Väljinä välkkyvät virtasi suut,
Vapauden purppurakukkihin puhkee
Mordva, Grusinia, Permi ja muut!
Hetki on Venäjän heimojen nousta;
katkoa kahlehet tsaarien yön.
Loista; Ukraina! Jännitä jousta,
valkaise tie tasavaltaisen työn!

Eino Leino 29.6.1917