Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril toob Soome Kirjanike Liidu esimees ja Eesti Kirjanike Liidu liige Ville Hytönen (sünd. 1982) lugeja ette oma kümnenda luuleteose, Eesti-ainelise eepilise poeemi „Vaivanaika“ (Vaevaaeg).

Selles kohtub mineviku müütiline Eesti nõukogude aja varjudega ning autor kihutab koos pojaga läbi kõikide aegade Maarjamaa randade, metsade ja keeduherneste lõhna. Kõik ajad ja kohad maailmas juhtuvad ju kogu aeg samas kohas. Kui tänased luukered rannas põlevad, vajuvad möödunud ajastud Läänemerre. Teekonnal maailmalõpu poole sünnib poeem metallurgia, mustade põtrade, komposiidi, sambla ja bituumeni ühendusest, st kõigest, mida isa on tahtnud pojale rääkida.

KUI KEEGI KUNAGI küsib
millest mu luule räägib, see räägib

täiskasvamisest keset
massiviiruspandeemiat, see on Novaja

Zemlja kohal taevas hõõgunud
äärmiselt aeglaselt plahvatanud

tuumapomm, iga sellest
õhku lahustunud osa

on kui aegluubis
fotol nagu

sotsialismis
nagu uuesti

leiutatud asjades
mida vanem rahvastik

ei suudaks uuesti läbi käia,
fotod kus lapsed oma punnitavate

kõhtudega näljast nõrkenuina ei jaksa peletada
silmisse trügivaid porikärbseid, see luuleteos

on harmattan, kõrbetorm
keset eestimaist maakohta

vasalemma metamarmorit, sinepigaasi
ja sandistatud hobuseid, sellel kohal on oma

ajalugu, oma tulevik, aga

pole praegust hetke, vaid naabri koer
nimega Laadoga
oskab seda õigesti elada

Ville Hyönen on elanud Eestis juba kümme aastat ja tunneb suurepäraselt kohalikku olustikku. Oma eepilisel rännakul tuleviku poole kahlab autor läbi mineviku varjude ja ohtliku oleviku. Kuhu ta koos pojaga lõpuks välja jõuab?

Kirjastus Enostone 2023, tellimine: https://enostone.myshopify.com/products/hytonen-ville-br-vaivanaika

(katkendi tõlge soome keelest Peep Ehasalu).

Teemad:KirjandusSoome keelÜhiskond