Valimisdebattidest edasiviivat dialoogi pole mõtet õppida. Küll on aga enne Soome ja Eesti parlamendivalimisi sobiv arutleda arutelukultuuri üle ning valimistevahelisel ajal selle parandamisse investeerida, kirjutavad ERRis Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi ja Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.
Kodanike kaasarääkimine ühiste ja ka keeruliste teemade arutamisel on üks demokraatia säilimise võtmeküsimusi. Ühiskondlik arutelu tähendab ideede ja seisukohtade kaalumist, see on dialoog kodanike ja otsustajate vahel.
Sõnavõtud avalikkuses ja parlamendi kõnetoolis on aga paraku pigem lõputute monoloogide jada. Seda trendi on veelgi suurendanud sotsiaalmeedia, milles otsustajate postitused on pelgad teadetetahvlid eesmärgiga veenda teisi enda vaadete paremuses. Seal pole kohta kuulamisele.
Praegune avalik arutelu on ka ilma valimisteta pigem väitlus, kus ristatakse mõõgad võitja väljaselgitamiseks. Otsitakse lõpptulemust, “tõde”, mis sünnib kas sunni või konsensuse teel. Kui väideldakse aga vaid võidu saavutamiseks, siis ei ole see koht, kust õppida dialoogi.
Ilma dialoogioskusteta ühiskond polariseerub
Demokraatia ei ole iseenesestmõistetav. Mingiski demokraatia vormis elab The Economisti demokraatia indeksi järgi 45,3 protsenti maailma rahvastikust. Stabiilses Soomeski valitseb OECD raporti järgi omalaadne demokraatia paradoks: inimesed usaldavad institutsioone, kuid ei usu enda võimalustesse otsuseid mõjutada.
Demokraatia tuumaks on arutelu. Kui me seda ei oska, demokraatia ei tööta, ühiskond polariseerub ning demokraatia muutub üksteisest üle karjumiseks. Või võidakse see ühiskond kaaperdada 51 protsendi enamhäälte autokraatiaks.
Dialoog on põhimõtteliselt erinev vaidlemisest või otsustamisest. Dialoogis ei taotleta ühte lõpptulemust. See on aeglane arvamuste vahetus, mille eesmärk ei ole panna kedagi usust või usku pöörduma. Peamine on see, et kõiki võetakse kuulda ja kõiki koheldakse austusega. Austus teiste vastu, kuulamine ja valmisolek ennast muuta on õnnestunud dialoogi oluline osa.
Meetodeid on palju, kuid tähtsaim on see, et vestluse käigus poleks “lolle ja valearvamusi”, vaid pigem küsitakse “miks sa nii arvad?”. Dialoogis jälgib moderaator/hõlbustaja, et ükski kõneleja ei paneks püsti oma show’d ning et kedagi ei rünnataks.
Olgu eraldi rõhutatud, et kuulamisel põhinev dialoogi ei ole mõeldud otsuste tegemiseks. Ent enne otsuse langetamist on selline kaasamine hädavajalik.
Tuleb vahet teha, millal otsustada ja millal kuulata
Üks tuumprobleeme on see, et ühiskondlikus arutelus ei osata eristada erinevaid vestlusevorme. Otsuste tegemine ja arutelu enne otsustamist on kaks erinevat asja. Otsuste tegemisel tuleb leida üks tulemus, mitme variandi hulgast parim lahendus. Ühiskondlikus dialoogis seevastu ei pea teise inimese seisukoha üle võitu saavutama, vaid olulisim on erinevate seisukohtadega turvaline kokku puutumine ja kuulamine. See on vajalik, et püüda rohkem mõista ja seeläbi ka ise inimesena areneda.
Ühiskondlik arutelu netifoorumites või sotsiaalmeedias põhineb enamasti teise arvamuse mahategemisel, mitte kuulamisel. Lisaks on paljud internetifoorumid muutunud vihakõne tõttu toksiliste kodanike monoloogideks. Halb arutelukultuur on üks infoajastu suurtest probleemidest.
Ka meedia oma praegusel kujul ei ole kahjuks dialoogi jaoks sobivaim platvorm. Dialoogist ei saa huvitavat telesaadet, sest diskussioon on aeglane ega ole suunatud võidule. Ei saa ka häid klikipealkirju, sest eesmärk pole vastasseis, vaid pigem vastupidi: otsitakse ühisosa.
Tuleb leida täiesti uusi aruteluvorme
Kuulava ja lugupidava arutelukultuuri uusi platvorme on viimasel ajal otsitud nii Eestis kui ka Soomes. Soomes hakati 2017. aastal arendama nn Aeg maha (Erätauko, Time Out) meetodit. Tulemused olid sedavõrd head, et dialoogimeetodi edendamiseks loodi spetsiaalne sihtasutus Erätauko-säätiö, mis treenib kogu ühiskonnas dialoogioskusi.
Kuigi Soome arutelukultuur pole veel kuigi polariseerunud, nähakse polariseerumise järkjärgulises kasvus siiski probleemi. Kasvanud on agressiivne väitluskultuur, mis on tõrjunud avalikust arutelust eemale suure hulga tavalisi mõõdukaid inimesi.
Seepärast algatati Soome riiginõukogu kantseleis rahvuslike dialoogide projekt, mis pakub lihtsaid tööriistu arutelude pidamiseks. Need vestlused on konfidentsiaalsed, osaletakse ainult eesnimedega ja kohtumistest tehakse anonüümsed kokkuvõtted, mida kasutatakse riigi kommunikatsiooniotsuste tegemisel. Soome dialoogimeetodit rakendatakse ka väljaspool Soomet. Eestis edendab seda meetodit Soome Instituut koostöös Eesti Koostöö Koguga.
Raamatukogud pakuvad rahulikke vestlusruume
2020. ja 2021. aastal töötas Soome innovatsioonifond SITRA välja mudelid, mille abil jõustati rahvaraamatukogusid tegutsema kaasamise, kohtumiste ja turvaliste arutelude platvormidena.
Eestiski on kohalike arutelude pidamise potentsiaali hakatud nägema raamatukogudes. Seda suuresti tänu raamatukogude teema-aastale, mil sai alguse Eesti Koostöö Kogu dialoogiprojekt, mis lähtus sellest, et just kohalikud raamatukogud on sobivad demokraatlikud, madala künnisega kohad, kuhu inimesed saavad koonduda oluliste teemade üle mõtteid vahetama.
Dialoogi korraldamise oskustega raamatukogutöötajate koolitamine jätkub ka sel aastal, et suurendada inimeste kogemusi rahumeelsetest teemade käsitlemisest, koos arutamise ja üksteise kuulamisest tekkivast sünergiast ja koostegutsemise tahtest. Just need dialoogi kogemise järeldused on kirjeldatud ka eelnimetatud pilootprojekti mõjuraportis.
Valimistevahelisse perioodi jääv dialoog raamatukogudes ootab ka poliitikuid kuulama ja rääkima ühe osalejana teiste seas. Dialoog nõuab õppimist nii poliitikutelt kui tavakodanikelt, kuidas suhtuda üksteisesse lugupidamisega, ilma ründamata. Kriitikat või arvamust asjade seisu kohta võib väljendada mitmeti.
Inimene soovib osaleda enda elu ja elukeskkonda puudutavates otsustes, kui ta tunneb, et tema arvamus loeb ja ta on oodatud oma arvamust avaldama. Tõeline kuulamine on kahesuunaline. Dialoog on seega ühiskondliku rahu, usalduse ja demokraatia tööriist.
Registreeri ennast SIIN esimesele arutelule, mis toimub 9. märtsil 2023 teemal „Suured mured, väikesed mured“ Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogu fuajees (Narva mnt 11) kell 16:30-18:00.
