Mis saaks olla mõnusam kui vedeleda võrkkiiges (või mõnes muus lemmiklugemiskohas) ja lugeda raamatut! Eesti tõlkijad ja kirjastused on hoolitsenud selle eest, et ka sel suvel jõuaks eripalgeline soome kirjandus sinu lugemislauale. Kõik need on sellel aastal ilmunud.
Seppo Zetterberg Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil
Tõlkinud Sirje Olesk, kirjastus Varrak 2023
Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest.
Noor Nikolai Karamzin, rännumees Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad tõlla aknast ja millest teistega räägivad. Mõnikord kirjutavad nad ka eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema – kohalikest eestlastest ja lätlastest.
Eva Frantz. Kaheksas neidis
Tõlkija Kadri Okas, Rahva Raamatu kirjastus
Kui varahommikune talisupleja avastab veest kogemata hirmsa üllatuse, tuleb politseinik Anna Gladil oma uue elu sasipuntrad korraks kõrvale jätta. Luutsinapäeva pidustusteks valmistuv väikelinn polegi õdusale pidupäevale nii pühendunud, kui pealtnäha paistab.
„Kaheksas neidis“ kuulutati 2018. aasta parimaks Soome krimiromaaniks. See on teine raamat politseinik Anna Gladist rääkivas krimisarjas. Keskealine Glad otsib elus uut suunda ja lahendab samal ajal väikelinna kuritegusid, mille on tihti põhjustanud inimlik nõrkus või minevikus tehtud vead.
Jari Järvelä. Aino A.
Tõlkija Kai Aareleid, kirjastus Ühinenud Ajakirjad
Hinnatud soome nüüdiskirjaniku Jari Järvelä provotseeriv ja mänguline elulooromaan Aino Aaltost, naisest ikoonilise arhitekti Alvar Aalto kõrval ja varjus.
Aino ja Alvar Aalto loomingulisest koostööst on räägitud palju, ent märksa vähem kõneldakse naisest, kes talus vankumatult abikaasa edevust, kõrvalhüppeid ja taktituid prohmakaid. Elati meeste ajastul ja arhitektikutset ei peetud naisele jõukohaseks. Kes teab, kui mitu Aino projekteeritud hoonet – legendaarsetest Arteki mööbliesemetest rääkimata – kirjutatakse veel tänapäevalgi Alvari kontosse?
„Aino A.“ on tragikoomiline, kuid ennekõike hämmastavalt eluline kummardus kuulsa arhitekti varju jäänud tagasihoidlikule ja erakordselt andekale naisele.
Heikki Kännö. Luuletaja ehk kuidas noaga filosofeeritakse
Tõlkinud Piret Pääsuke, Postimehe kirjastus
Filosoofiatudeng Aurelian leiab oma tõelise kutsumuse kirjanduses. Laenates tsitaate ja mõtteid nii Goethelt, Wagnerilt kui ka Heinelt, valmib poeem „Fausti needus“. See kuulutatakse geniaalseks, ent autor ise oleks justkui ära tehtud: ta ei suuda luua enam midagi samaväärset. Nõnda on noormees lihtne saak Kuradile, kes pakub lepingut, mis tagaks talle edu – mõistagi teatud vastuteenete eest. Aga kas kunsti nimel võib ikka teha kõike?
Maagilise realismi laadis romaan on tulvil värvikaid tegelasi, pööraseid seiklusi ja meeletuid kujutlusi. Kui algul on Hieronymus Boschi „Maiste naudingute aed“ vaid teatrikuliss, siis lõpus satub mees, kes müüs oma hinge Kuradile, sellesse päriselt.
Heikki Känno on maalikunsti õppinud kirjanik, kelle stiili ja haaret on võrreldud Soome legendaarse kirjaniku Mika Waltariga. Tema neli romaani, millest eesti keeles on ilmunud „Unessaar“ (2022), pälvivad tähelepanu ebaharilike süžeede ja ettearvamatu fantaasialennuga.
Rosa Liksom. Väil
Tõlkinud Kadri Jaanits, kirjastus Koolibri
Rosa Liksom on üks tuntumaid ja tõlgitumaid tänapäeva soome kirjanikke. Ikka ja jälle kujutab ta Soome ajaloo tundlikumaid lehekülgi uudse vaatenurga alt. Seekord on raamatu keskmes pagulased: Lapi sõja ajal sakslaste eest põgenevad külaelanikud, kes suunduvad koos oma kariloomadega üle Tornio jõe (Väila) teisele poole, turvalisse Rootsi. Peategelaseks on teismeline tüdruk, taustaks aga pagulaste teekond ja elu võõrsil. Liksomi hingekriipiv jutustamisoskus tõuseb kõrgemale kirjeldatud sõjakoledustest, maalides meie ette pildi inimeseks saamisest murdelisel ajal.
Eeva Louko. Madude maa
Tõlkinud Ülle Tarum, kirjastus Hea Lugu
Romaanis „Madude maa“ tegutsevad mõned Eeva Louko esimesest krimiromaanist „Õnnesaar“ tuttavad tegelased ning ka sündmused kulgevad suuremalt jaolt Lauttasaaril.
Helsingis valitseb kevadeootus, kui linna lähedal asuvalt Käärmesaarilt, kuhu pääseb ainult paadiga, leitakse noore naise surnukeha. Peagi vapustab kohalikke elanikke surmajuhtum Lauttasaaril peetud pulmapeol. Kas mõrvad on omavahel seotud, kas need sooritas sama inimene? Kas ehk tegutseb sarimõrvar? Ajakirjanik Ronja Vaara ja kriminaalkomissar Anton Koivu asuvad juhtumeid uurima.
Autor annab meisterlikult edasi hirmutunnet, pahaendelisi ootusi ja keerukat inimpsühholoogiat ning raamat hoiab lugejat osavalt kuni lõpuni lõa otsas.
Satu Rämö. Hildur
Tõlkinud Toomas Tallo, kirjastus Eesti Raamat
Lapsepõlvetrauma all kannatav uurija ja kadunud laste otsimisega tegeleva üksuse juht Hildur Rúnarsdóttir võitleb ängistuse vastu Islandi kõrvalises maanurgas. Hilduri töökaaslaseks saabub soomlasest politseipraktikant Jakob Johanson, kes on läinud Islandile pakku teda tabanud saatuselöökide eest. Jakob märkab varsti, et looduskaunite fjordide ääres on elul omad varjuküljed ning peagi on Hildur ja Jakob kesk omalaadset kuritegude pundart, kust juhtlõngad viivad aastakümnete taha. Vähehaaval hakkab minevikusaladusi kattev udu hajuma. Kättemaks on mõttena magus, aga kas see lõpuks lahendab midagi?
„Hildur“ alustab peategelase nime kandvat Nordic noir’i vaimus krimisarja, mida vürtsitab killuke Islandi müstikat.
Max Seeck. Vimm
Tõlkinud Triin Aimla-Laid, kirjastus Pegasus
Tuntud tööstusmagnaat Eliel Zetterborg leitakse jõhkralt tapetuna oma Helsingi kesklinna kodust. Sissemurdmisest ei ole jälgegi ja ainsaks juhtlõngaks on raamatukogutoa lauale kuhjatud pusletükid. Zetterborgi juhitud ettevõte on kõigest mõne päeva eest teatanud tuhandeid töötajaid puudutavast koondamisest.
Jessica Niemi Helsingi politsei raskete kuritegude üksusest on otsustanud end mõneks ajaks töölt vabaks võtta, et uurida omal käel kummalist surmajuhtumit, mis näib olevat mingil müstilisel moel seotud tema endaga. Aga kui Zetterborgi mõrvaga seoses tuleb päevavalgele üha uusi koletuslikke üksikasju, ei suuda ta eemale jääda ja naaseb tööpostile.
Max Seeck on mõne viimase aastaga kerkinud maailma tuntuimate krimiautorite hulka. „Vimm“ on tema kuues romaan, mis jätkab juba 40 riigis ilmunud „Uskmatu“ (ja Jessica Niemi) lugu.
Mika Waltari. Neli päevaloojakut. Feliks Õnnelik
Tõlkinud Tiiu Kokla, kirjastus Varrak
Kaks iseloomulikku pärli armastatud soome sõnameistri arvukaist lühiromaanidest uues kuues.
„Neli päevaloojakut“ on omaette võrgutav fantaasia ehk romaan romaanist ehk „Sinuhe“ tööpäevik, kus kirjanik manab kurioosselt esile loomisprotsessi eri tahke ning samas pajatab omaenese südame mõistatuslikest seiklustest, selle kadumistest ja taasleidumistest. Autori enda musta huumori kohaselt on tegu maskikostüümis sentimentaalse armastusjandiga.
„Feliks Õnnelik“ ent on Waltari kõige religioossem teos, ehkki kristlik temaatika läbib enam või vähem äratuntavalt kogu tema loomingut. Romaani põhisisuks on kolme mehe arutlused usuküsimuste ümber, pakkudes mõtlemisainet ja mitmeti tõlgendamise võimalusi; lugu on täis dramaatilist pinget ja filosoofilist sügavust. Ühtlasi aimub siin märguannet ajastuomasest müstikanäljast, inimese üksindusest ning varjatud kontaktiraskustest.
Jari Järvelä. Kahele poole koske
Tõlkinud Kadri Jaanits, kirjastus Loomingu Raamatukogu
Aino ja Sofia elavad ühes väikeses Lääne-Soome linnas, üks jõe ühel, teine teisel kaldal. Kodusõjas oli ühe pere punaste, teine valgete poolel. Möödunud on üle poole sajandi, kuid ikka veel lõikab sõda linna pooleks nagu jõgi. Ainult üks väike poiss, Aino ja Sofia lapselaps, ulatub mõlemale poole koske.
Üks Soome nüüdiskirjanduse omanäolisemaid autoreid Jari Järvelä on selle romaani kirjutamisel ammutanud ainest kunagistest vanaemade juures veedetud suvedest. Ta jutustab mõistmise ja huumoriga loo kahest väikesest tüdrukust, kelle hinge sõjas nähtud koledused on jätnud ravimatu haava, kuid põimib sõjalugude vahele ka tragikoomilisi pilte oma lapsepõlvest 1970. aastate Soomes.
Raamatu järelsõnas tutvustab tõlkija Kadri Jaanits autori mitmekülgset loomingut lähemalt ning lisab tausta romaanis kujutatud ajaloosündmuste kohta.
