Käesoleval õppeaastal saab Eestis soome keelt õppida 42 üldhariduskoolis ja õpilasi on kokku 1318. Soome keele õpe on muutunud taas populaarsemaks, kui arvestada õpilaste arvu kasvu (18%). Kui võrrelda huvi soome ja saksa keele õppimise vastu, on soome keele positsioon hea. Pilt paistab kena, kuid tegelikult on kogunenud murepilved. Kutsume üles muredele lahendusi otsima.
Soome keel on üks meie lähemaid sugulaskeeli, mis aitab meil mõista oma emakeelt ja selle kujunemislugu. Meie rahvuste ja riikide areng on omavahel tihedalt seotud alates ärkamisaja hõimuarmastusest ja lõpetades 100 000 eestlasega Soomes. Soome on Eesti peamine ekspordipartner, tehakse digikoostööd, räägitakse sillast ja tunnelist. Pole valdkonda, kus koostöö ei tuleks kõne alla. Erasektoris on soome keele oskajal suurem võimalus tööle saada. Haridus- ja teadusministeerium on alates 2011. aastast toetanud soome keele kui B-võõrkeele õpet üldhariduskoolides, soovides tagada Eestile vajalike soome keele oskajate ning tulevaste õpetajate-tõlkijate olemasolu.
Ometi on soome keele pärast tekkinud mure. Mitmetes koolides ollakse loobumas soome keele õpetamisest B-keelena ja uusi koole ei ole lihtne kaasata. Ka ei ole veel päris selge, kuidas mõjutab põhikoolide otsust soome keelt õpetada riigigümnaasiumide tulek.
Soome keelt läheb edasi õppima väga vähe õpilasi, mis on üks põhjusi, miks Tallinna ülikool otsustas mullu varakevadel lõpetada vastuvõtu soome keele peaerialale 2018. sügisest. Praeguseks on jõutud osapooli rahuldavale tulemusele: TLÜ humanitaarteaduste instituut jätkab soome keele õppega 2019/2020. õppeaasta sügissemestril. Üle ülikooli pakutakse soome keele ja kultuuri kõrvaleriala. Alates 2020/2021. õppeaastast on taas võimalik õppida magistritasemel soome keele kui võõrkeele õpetajaks. See võimalus on üliõpilastel, kes astuvad õpetajakoolituse õppekavale ning kelle keeleoskus ja erialateadmised seda lubavad. Õpetajaid peale peaaegu ei kasva.
Praegu tundub, et soome keele õpetus on Eestis otsekui nõiaringis: kui soome keelt ei õpetata koolis, ei kasva peale ka õpetajaid. Õpetajate puudus omakorda ei innusta koole soome keelt õpetama.
Keele õppimine on pikk protsess, kuid tööd on vaja teha kohe. Tihtipeale leitakse, et ametit on lihtsam õppida kui keelt. Keeleoskus on suur privileeg, mille mõju me õppides ei oska hinnata, kuid millest tunneme tööturul puudust.
Leiame üheskoos lahendusi!
Aastate jooksul loodud süsteem toetab soome keele õpet üldhariduskoolis C- ja B-keelena ning iga selle komponenti saab kasutada praegusest efektiivsemalt. Soome keelt õpetatakse koolides üle Eesti (sh Viljandis, Tartus, Põlvamaal). B-keele õppe jaoks on riigieelarvest eraldatud raha. Regulaarselt toimuvad soome keelt ja kultuuri tutvustavad üritused ning täiendõppe seminarid soome keele õpetajatele. Eestis saab kaks korda aastas sooritada soome keele tasemetesti (YKI-testi), tulevikus loodetavasti võrdsustatult riigieksamiga. Tartu ülikooli eestvedamisel toimub soome keele olümpiaad, mille võitja pääseb katseteta soome keelt õppima. Soome keelt saab edasi õppida TLÜ-s ja TÜ-s.
Kutsume üldhariduskoolide otsustajaid oma meeskonnaga mõtlema, miks ei ole B-keele või üldse soome keele õppega alustatud, ning küsima tuge Eesti soome keele õpetajate seltsilt ja Soome Instituudilt. Palume jagada muresid, millest tavaliselt ei räägita (näiteks õppetöö korraldamine ja tunniplaani arvestamine). B-keele toetusest jätkub õppereisideks, ühisürituste korraldamiseks ja õppematerjalide ning -vahendite soetamiseks, õpetaja enesetäiendusekski. Lisaks sellele on selts ja instituut aidanud soome keele õpetajaid leida ja õppematerjale soovitanud. Ennekõike tuleb näha potentsiaali kasvavas B-keele õppes, mis annab õpilastele A2-taseme põhikooli lõpuks.
Tallinna ühisgümnaasiumis alustati direktor Mehis Peveri algatusel soome keele kui B-keele õppega kolm aastat tagasi ja see on kõigile kohustuslik alates 6. klassist. Peveri sõnul on soome keele õpetamine perspektiivikas ja seda on lastel lihtsam omandada kui teisi võõrkeeli, rääkimata võimalustest, mis õppega kaasnevad. Soome ja Eesti haridussüsteem on kõrgel tasemel, soome keelt oskavatel noortel on lihtsam harida ennast kõrgtasemel ja töötada rahvusvahelises ettevõttes.
Seda perspektiivi silmas pidades õpib Tallinna ühisgümnaasiumis praegu soome keelt 256 põhikooli- ja 60 gümnaasiumiõpilast. Soome keele õpe on avanud õpilastele koostööprojekte Soome koolidega, B-keele raha toel käivad lapsed õppereisidel, külastavad koole ja suhtlevad soomlastega, tihe on koostöö Soome Instituudi ja saatkonnaga, tuge pakub TLÜ. Mõeldakse ainete lõimimisele, et lahendada õppekorralduslikke murekohti.
Selts ja Soome Instituut jätkavad koostöös saatkonna ja koolidega soome keele õppe edendamist. Soome on maailma arenenumaid riike ja Eestil on võimalik olla Soome jaoks ainulaadne partner, kus soome keel on au sees ja kus jagub selle keele oskajaid. Hõimuarmastus ei ole kusagile kadunud, see elab edasi tänapäevases pragmaatilises ja kõigile kasutoovas vormis.
Eesti soome keele õpetajate selts, Soome Instituut
