Meie programmijuht Duha Elsayed jagab oma kogemusi CPPM Manifestal programmi etendusest ARGINE.MAAGIA / Mundane.Magic ning selle looja, soome-vene kunstniku Katia Skylari kunstnikuvestlusest. Nüüd võib sellest rääkida, sest ülima saladuseloori all antud öised etendused on saanud teatriajalooks.   

Mundane.Magic ehk Argine.Maagia on Soome tantsija ja etenduskunstniku Katia Skylari lõputöö Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias ning ühtlasi osa festivali CPPM Manifestal programmist.

Katia Skylar (paremal) etenduse publikuga. Foto Becca Green

Argine.Maagia on kogemus ja protsess, mis sai alguse kontaktist igaühega publikust personaalselt, jätkus kinniseotud silmadega transpordis salajasse kohta, milleks osutus Viimsi Artiumi galerii, ning lõppes galerii auditooriumi saalis ja katuseplatvormil.

Artist talk’i intervjueerija Neeme Raud kirjeldas enda kogemust osaleva publikuna – kohati tundis ta end nagu pantvang, kes on andnud otsustusõiguse teda lahkelt suunavatesse kätesse.

Katia Skylar ja Neeme Raud. Artist talk. Foto Duha Elsayed.

Etendus sisaldab rituaale ja muinasjutu elemente. Osalejale jäetakse tunne, justnagu suhtleks ta sõbralike olenditega, kes on inimese moodi, ent siiski miskit muud. Tegelasi on pikalt välja töötatud ja ette valmistatud töörühma intensiivsetes proovides. Osalejad saavad eelkohtumisel kaasa soome kunstniku Sam Poe Uliczki-Peltola nägemuse ehk kunstniku loodud portreed tegelastest. Kohtumise kõneaineks on eelkõige turvatundega seotud teemad, näiteks suhtumine kinnisilmi kõndimisse. Samuti paluti osalejal kohtumine 20 päeva (st kuni viimase etenduseni) enda teada hoida. Nüüd on viimane etendus (7.6) möödas.

Usalduse tähendus kerkis Artist Talki vestlustes mitu korda esile. Publik usaldab tegelasi enda eest hoolitsema. Kui tähtsaim, Skylari sõnul ülekasutatud meel ehk nägemine on mängust väljas, peame usaldama puudutusi. Samal ajal teravneb kuulmismeel. Isiklikult tundsin mõjuvat kontrasti näiteks hommikuse linnulaulu kohina ja galeriivaikuse vahel. Planeedil on lisaks inimestele ka muud elu, mis lokkab just siis, kui me magame.

Hetk etendusest (kell 3 öösel on juba üsna valge). Foto Becca Green

Skylar ütles, et ta oleks eelistanud kõik etendused anda kell kolm öösel. Publiku palvel andis ta siiski osa etendusi tavapärasel ajal.

Skylari sõnul on mittemidagi tegemine oskus, mida tänapäeva inimesed harva viljelevad. Laisklemine sunnib inimest endasse vaatama, kuulama, mis mõtetes toimub. Publikule soovitatud harjutuses on ärgitatakse välised stiimulid pooleks tunniks välja lülitama, et seejärel teadvusevool üles kirjutada. Ma kirjutasin ühest murest, mis oli mu meelt pikka aega painanud. Minu jaoks jäi poolest tunnist väheks!

Skylar peab oma missiooniks inimesed hetkeks telefonidest lahti kangutada, tuua nad avatud inimlikkuse juurde. Mina ei tundnud etenduse ajal telefonist puudust, kuid mu sisemine müra ei vaibunud. Võib-olla olen keeruline juhtum.

 

Kes on Katia Skylar?

Katia Skylar on mitmekülgne kunstnik, keda kaunistavad näitleja, etenduskunstniku ja butotantsija tiitlid, leiab oma loomingulise olemuse liikumise voolavuses ja sõnade resoneerumisest nii inim- kui ka mitteinimkeeltes. Katia armastab interdistsiplinaarset koostööd. Ta punub lugusid, mis hägustavad žanrite vahelisi piire ning loovad teatri, tantsu ja dramaatilise võitluse nüansirikkaid variatsioone. Katia maailmas muutub keha lõuendiks, iga žest on pintslitõmme, mis jutustab lugusid vastupanust, mässust ja mäletamisest.

Skylar on pärit Vladivostokist, mis on meie vaatevinklist maailma otsas, samas Jaapani kultuuri kõrval. Jaapan on Skylarile kunstnikuna suurt mõju avaldanud. Ta on uurinud jaapani müstikat ja spetsialiseerunud tantsijana budole. Selles on ta leidnud hingesugulase Soomest: Tero Saarinen Company on Skylari karjäärivalikuid suuresti mõjutanud. Vladivostokist läks tee esmalt Moskvasse, sealt Peterburi ja edasi Soome, kuhu Skylar 11 aastat tagasi tuli. Soomes avaldas alguses kõige suuremat mõju jalgrattakultuur! Soomes töötamine tõi kaasa ka suurema vabaduse. Näiteks feministliku vaatenurga tõstmine Venemaal oleks tähendanud pidevat võitlust võimudega ja Skylar ei tahtnud sellist elu. Praegusel ajal tähendab Skylari jaoks Venemaa eelkõige perekondlikke sidemeid ja lapsepõlvemälestusi.

Enne Eestisse tulekut moodustas Skylar artistide duo Anna Olkinuoraga ja töötas mõnda aega Hispaanias. Füüsilise teatri suund EMTAs tundus ahvatlev ja on end kindlasti ära tasunud nii õpingute sisu kui kunstnikukontaktide poolest. Näiteks Tallinnas õppis ta tundma meetodit, kus kõigepealt teed ja seejärel uurid tehtu tulemusi. Omamoodi esindab seda lähenemist ka Mundane.

Skylar tunneb, et kõikjal, kus ta liigub, sulandub ta kõige paremini mujalt pärit inimeste hulka. Ta on rändaja ja nomaad. Venemaale ei kavatse ta naasta. Tulevikus tahaks ta jätkata väikseformaadiliste kohtumiste uurimist.

Foto Becca Green

ARGINE.MAAGIA / Mundane.Magic

Argine.Maagia seob ümbritseva ökosüsteemi raames etenduskunsti ja uurimistöö. See on midagi enamat kui etendus – see on kutse suhestuda meid ümbritseva ja meie sees oleva maagiaga – ühenduda, õppida tundma ja taasavastada. Koos ja üksi.

Etendused 3., 4. ja 7. juunil kl 19.00 ja 03.00.

Salakohas, mille koordinaadid avalikustatati osavõtjatele vahetult enne toimumisaega

Autor-lavastaja KATIA SKYLAR (Soome/Venemaa)
Võitluskoreograafia konsultant KAIRE RUSS
Lavastus- ja kostüümikunstnik LINDA MAI KARI
Grimmikunstnik CARMEN KALATA (Austria)
Maalikunstnik SAM POE ULICZKI-PELTOLA (Soome/Ungari)
Valguskunstnik ROMMI RUTTAS
Etendajad ELO JÄRV, JENNIFER BAGG (Austraalia), KATIA SKYLAR (Soome/Venemaa), DARJA GOLDBERG (Saksamaa), KAROLIN POSKA, KAIRE RUSS, MAARJA KORSTINK, MARION SELGALL

Toetavad Eesti Kultuurkapital, Viimsi ARTIUM ja Soome Instituut Eestis (EL-i algatatud initsiatiivi pARTir NextGenerationEU raames)

Praktika taustal:

“The artistic research part of the project is inspired by the works of a philosopher Gemma Fiumara (The Other Side of Language: Philosophy of Listening), performing artist and researcher Rajni Shah (Experiments in Listening), deep listening practices of Pauline Oliveros, and creative processes of such artists and groups as La Pocha Nostra, Juan Domingues, Stacy Makishi, Rob Hayden (La Ultima Vez), Eddie Martinez (Tanztheater Wuppertal Pina Bausch), Ephia Gburek and Peader Kirk.”

Foto Becca Green