Soome Dialoogiakadeemia (DialogiAkatemia) juht Kai Alhanen kirjutas erinevatest aruteluvormidest akadeemia kodulehe blogipostitustes inglise ja soome keeles, et selgitada erinevate arutelude erinevusi ja eeldusi. Autori lahkel loal avaldame siinkohal eestikeelse tõlke. Kohtumiseni Arvamusfestivali konstruktiivsetel aruteludel ja Soome Instituudi dialoogiringides!
Demokraatliku ühiskonna normaalne seisund sisaldab alati eriarvamusi. Võib öelda, et tänu sellele demokraatia toimibki. Üksteisega võrdsed ja vabad inimesed ei jõua tõenäoliselt kunagi täiesti identsete vaadeteni selles, mis on kõige väärtuslikum ja kuidas neid väärtusi järgida.
Mõned hindavad turvalisust ja stabiilsust, teised ihkavad vaheldust ja uudsust. Mõne inimese jaoks on käegakatsutav rikkus olulisem kui ideoloogiad, mida järgivad teised. Ka laiemalt saab maailmavaateid üles ehitada erinevalt: mõned rõhutavad teaduslikke fakte, teised austavad religioosseid vaateid, mõned aga nopivad peamiste allikatena neist erinevaid uskumusi.
Foto DialogiAkatemia ruumidest.
Midagi ähvardavat on toimumas meie võimega erimeelsusi käsitleda. Oleme jõudnud olukorda, kus saame jälgida teisi inimesi ja nende väljaütlemisi läbi interneti ja sotsiaalmeedia. Sellest hoolimata me aga erinevate eluviisidega inimesi tundma ei õpi. Seega kujutame endale ette, nagu tunneksime teiste arvamusi hästi, kuid tegelikkuses ei kohtu me nende inimestega peaaegu kunagi, et nende kogemusi paremini mõistma õppida.
Halvimal juhul äratab see olukord soovi meist kaugele jäävate vaadetega inimesed ja rühmad täielikult vaigistada. Ülesköetud ja allasurutud arutelukeskkond on soodne pinnas demokraatiat nõrgestavatele jõududele. Paljud hakkavad vestlusi keerulistel teemadel vältima, tekkinud tühimiku kaaperdavad kõige häälekamad rääkijad. Lõppkokkuvõttes toidab selline areng inimesi ja rühmi, kes toetavad võrdsuse ja individuaalse vabaduse asemel hierarhiat ja autoriteeti.
Valitseb arusaam, et inimeste erinevad vaated on kaasaegses demokraatias ühiskonnale kasulikud. Erimeelsustest tulenevad pinged toidavad elavat arutelu, aitavad luua uusi loomingulisi lahendusi ja viivad parimal juhul ühise õppimiseni.
Erimeelsuste ja pingetega tegelemine eeldab erinevat tüüpi demokraatlikke arutelutüüpide oskuslikku valdamist. Olulisemad arutelutüübid on debatt, läbirääkimised, konsensuse otsimine ja dialoog. Igal neist on võrdsete ühiskonnas oma missioon. Neid on vaja igas suuruses kogukondades: peredes, naabruskondades, töökohtades, vaba aja hobides kui ka poliitilistes institutsioonides.
Ükski arutelutüüp pole igasse olukorda sobiv. Tihtipeale läheb tarvis oskust isegi arutelu käigus selle tüüpi muuta.
DEBATT
Kõige tuntum aruteluliik demokraatlikus ühiskonnas näib olevat debatt. Arutelu keskseks lähtepunktiks on see, et diskussiooni eri osapooled püüavad argumentidega tõestada, et nende arvamus on parem kui vastase seisukohad. Seega on arutelu eesmärk parimate argumentide uurimine.
Debatti võib pidada õnnestunuks, kui kõik osapooled on suutnud oma argumendid selgelt ja katvalt esitada. Suurepärase tulemuseni on jõutud, kui mõne osapoole argumendid on osutunud kõigi arvates teiste omadest paremaks.
LÄBIRÄÄKIMISED
Paljudes olukordades peavad inimesed leidma lahenduse, mis rahuldab kõiki osapooli. Siis ongi vaja läbirääkimisi. Läbirääkimistel püütakse saavutada kokkulepet ja see nõuab sageli erinevate võimaluste visandamist ja erinevate teemade kooskõlastamist.
Eduka läbirääkimise käigus tunnevad osapooled hästi üksteise väärtusi ja vajadusi, millest lähtuvalt saab iga läbirääkija esitada kõigile kaalumiseks erinevaid variante. Parimatel läbirääkimistel leitakse täiesti uued võimalused erinevate osapoolte nõudmiste – isegi üksteisega vastuolus olevate – ühendamiseks.
KONSENSUSE OTSING
Paljud tihedalt seotud kogukonnad – nagu pered, töökohad, huviringid ja ideoloogilised ühendused – soovivad saavutada konsensust (üksmeelt). Konsensuse leidmine on lihtsam, kui arutelus osalejatel on sarnased väärtushinnangud ning nad on kogukonna harmoonia nimel valmis tingima oma mugavuste ja vabaduste arvelt. Laiemal ühiskondlikul tasandil pole konsensust vaja peaaegu üheski küsimuses.
Siiski on demokraatlikus ühiskonnas mõnes küsimuses konsensuse saavutamine vajalik. Need puudutavad seda, kuidas ühiskonnas mõistetakse demokraatia põhiväärtusi, nagu vabadus, võrdsus ja õiglus. Kui nendes asjades jõutakse mõistlikule konsensusele, võib julgelt lubada ka teravaid erimeelsusi muudes küsimustes.
DIALOOG
Kõik kolm eelnimetatud arutelutüüpi – debatt, läbirääkimised ja konsensuse otsimine – eeldavad, et edu saavutamiseks mõistavad osalejad üksteist piisavalt. Parimaid argumente ei leita, kui debateerijad üksteisest üle räägivad. Läbirääkimised triivivad ummikusse, kui osapoolte tegelikke väärtusi ja vajadusi ei mõisteta. Konsensus saab tekkida ainult siis, kui valitseb keskne arusaam peamises. Seega eeldavad kõik demokraatliku ühiskonna olulised diskussioonitüübid mõistmisele suunatud arutelu – ehk dialoogi kui kõige vundamenti ja tuge.
Dialoogilises arutelus püüavad osalejad mitmetasandilist arusaamist: käsitletavatest asjadest, teistest inimestest ja iseendast. Teisisõnu peetakse dialoogis kalliks demokraatia põhiväärtuseid, iga indiviidi võrdsust ja üksikisiku kõikvõimalikke vabadusi. See tähendab, et dialoogis on põhimõtteliselt iga osaleja kogemused võrdselt väärtuslikud ja igaüks võib vabalt osaleda diskussioonis oma äranägemise järgi.
Dialoogiline arutelu on äärmiselt raske, kui arutletavad teemad on keerulised ja inimeste vaated on üksteisest kaugel. Seetõttu tuleks dialoogi pidada ja harjutada pidevalt igat tüüpi kogukondades.
Dialoogilised arutelud ei loo mitte ainult vundamenti teistele arutelutüüpidele. Parimal juhul võivad need olla ka äärmiselt loomingulised koosõppimise hetked. Samal ajal annavad sellised arutelud osalejatele konkreetse kogemuse, mida võrdsus ja vabadus praktikas tähendavad. Dialoog on demokraatlike kogukondade süda.
Artikli autor Kai Alhanen on teadur, koolitaja ja DialogiAkatemia juht.
