Soome Instituut osaleb Arvamusfestivalil, nüüdseks võib öelda, et traditsiooniliselt. Kus mujal olekski koos korraga nii palju ärksaid inimesi, kellega mõtteid vahetada ja uusi ideid põrgatada! Leiate meid reedel Demokraatia alalt ning laupäeval Säiliva ja nõtke alalt.
Reedel korraldame Demokraatia ala Töötubades kolm dialoogi, milles kutsuma kaasa mõtlema poliitikast tüdimise, kliimaahastuse ja oma arvamuse üle. Dialoogiringe ei striimita ega salvestata, sest just nii dialoogimeetod töötab – usaldusväärses ja pingevabas õhkkonnas rääkides ja üksteist kuulates. Eesmärk on näidata, kuidas dialoog eristub tavalisest arutelust, nagu on seda paneelvestlus. (lingid) Laupäeval veame Säiliva ja nõtke ala kahte arutelu, kus vestleme esmalt kultuuri kui kaitse üle ja seejärel arutame naabritülide rahumeelse lahendamise võimalustest.
DEMOKRAATIA ALA
Reede, 11.08.2023
Koguneme Demokraatia ala kõrval ja võtame kaasa vaiba või muu aluse ja istume ringis muruplatsile, kus on mõnus olla nii päikse asendit kui osalejate arvu silmas pidades. Räägime omavahel, arutelusid ei salvestata. Kasutame nn Aeg maha (Erätauko / Timeout) dialoogimudelit. Eelnevalt registreerima ei pea.
13.00-14.00 Dialoogiring: kliimaahastus
Mida teha, kui ühed arvavad et kliimakriisist räägitakse liiga vähe, ja teiste meelest liiga palju. Kui palju peaksin tundma süüd oma tegude või tegemata jätmiste pärast? Kui palju minust sõltub? Mõeldud kõigile, kes tunnevad, et kliimaküsimus tekitab ahastust, väsimust, jõuetust või ängi. Kõigile, kes tahavad praktiseerida austava arutelu dialoogimudelit.
Dialoogiringi hõlbustaja: Liina Ergma, Soome Instituut
14.30-15.30 Dialoogiring: Tüdimus poliitikast
Kas poliitika on lihtsalt lahinguväli, kus püütakse võita vastast? Mis peaks kõnepruugis või tegutsemisviisides muutuma, et püsiks huvi poliitika vastu. Mõeldud kõigile, keda ühiskondlikud teemad huvitavad, ent kes on tüdinenud poliitmängudest. Kõigile, kes tahavad praktiseerida austava arutelu dialoogimudelit ja proovida selle sobivust ka poliitiliste arutelute jaoks.
Dialoogiringi hõlbustaja: Hannele Valkeeniemi, Soome Instituut
16.00-17.00 Dialoogiring: Kas minu arvamus loeb?
Kui võim on rahva käes, kelle käes see lõpuks on? Kas minuga arvestatakse ka valimistevahelisel ajal? Kas on piisavalt kaasavaid protsesse kohalikult ja riiklikul tasandil? Mõeldud kõigile, kes arvavad, et kaasamises ja tavainimese arvamusega arvestamises annab midagi parandada. Neile, kes soovivad proovida austavat aruteluformaati kuulama õppimise viisina.
Dialoogiringi hõlbustaja: Peep Ehasalu, Soome Instituut
Soovitame ka reedel kl 14-15.30 arutelu, mis keskendub demokraatia olukorrale Soomes ja Eestis ning tutvustab inspireerivaid uuendusi. Osalevad Soomest Sitra demokraatia ja osaluse spetsialist Onni Pekonen ja Eesti valitsuse innovatsioonimeeskonna ekspert Ave Habakuk, modereerib avatud valitsemise eestkõneleja Teele Pehk.
Laupäev, 12.08.2023
14.00-15.30 Dealing with (bad) neighbours – peacefully resolving conflicts in communities. Kuidas hakkama saada (halbade) naabritega – konfliktide rahumeelne lahendamine kogukondades.
Ingliskeelses paneelis arutame, mida teha, kui naabrid – elagu nad naabermajas või samas linnas – meile vahel närvidele käivad? Kuidas saame säilitada terveid suhteid oma kogukonna inimestega? Mida teha, kui meie argumendid eskaleeruvad või seisukohad muutuvad väga polariseerituks? Vaidlustele on lihtne hagu juurde lisada, kuid nende rahustamine nõuab teadlikku pingutust. Teema on ajatu ja seda võib vaadelda nii kitsalt või laialt, kui meeldib. Meil kõigil on kogemusi teiste inimestega konfliktide lahendamisel, kuid kui paljud meist tegelikult teavad, milline on parim või rahumeelsem viis seda teha?
Esinejatel on konfliktide vahendamise kogemus, nii et ideaalis võiksime saada mõningaid reaalseid näpunäiteid, kuidas teistega rahumeelselt toime tulla. Kuna vestluses osaleb kaks esinejat Soomest, on hea võimalus võrrelda, kuidas naabrikonflikte lahendatakse Soomes ja kuidas Eestis.
Vestlevad konfliktivahendaja Margarita Ingel, Soomest kogukonnalepituse asjatundja Miriam Attias ja rahvastikusuhete uurija Panu Artemjeff ning vestlust modereerib Narva Eesti Riigigümnaasiumi sotsiaalainete valdkonna eestvedaja Kätlin Kuldmaa.
16.00-17.30 Kultuur kui kaitse
Kui meil pole kultuuri, mida me siis üldse kaitseme või mille nimel sõdime? Mis on kultuuri roll julgeolekus? Peokõnedes peetakse kultuuri rolli alati tähtsaks, aga kuidas on kultuur konkreetselt relv, kilp ja säilenõtkuse alus?
Vestlus arutab kuidas kultuur loob ja arendab inimese identiteeti, inimeseks olemist, meie suhet teistesse. Kuidas kultuur on kriiside ajal hingehoidja, ühtsuse sümbol ja kuuluvuse looja. Kultuur ja kunst aitavad üle elada kaotusi ning kujundada paremat maailma. Tähenduslik kultuur on relv ja kilp, mis teeb meid tugevamaks.
Vestlus arutab, milline kultuur on ohtlik vaenlasele. Miks diktatuurides saadetakse kirjanikud esimeste hulgas trellide taha. Kultuuri kui pehmet jõudu tajutakse propagandas, võitluses monumentide üle, filmikunstis ja raamatude põletamises. Ent kas kultuuri tajutakse osana nn kõva julgeoleku loojana? Arutelu küsib, kuidas muudab kultuur inimest vastupidavamaks, sest „Kultuur pole ilusasi ega ajaviide, kultuur on rahvastele elu ja surma küsimus“ (Viivi Luik).
Arutame teemat eelkõige Ukraina sõja valguses ja kasutame näited, milline on olnud kultuuri roll Ukraina sõjas.
Paneelvestluses osalevad režissöör Ilmar Raag, Kultuuripartnerluse SA juhataja Meelis Kubits, kirjanik Mart Kivastik ja Viljandi Folgi pealik Ando Kiviberg, modereerib Hannele Valkeeniemi, Soome Instituudi juhataja.
Enne arvamusfestivali loe lisaks kultuuri rollist järgmistest artiklitest:
Ukrainlanna Nadiia mõtteid laulu jõust.
Kultuuri tähenduse üle Eesti ühiskonnale arutasid Postimehes teatriteadlane Ott Karulin, riigikogu liige Mart Meri ja ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga, vestlust juhtis Helle Ruusing.
Jazzmuusik Jaak Sooäär rääkis ERRis põhjustest rünnaku all olevas Ukrainas esineda ERRis.
Muusikapsühholoog Marju Raju kirjutas Müürilehes muusika muutmisest relvaks.
Kultuuri- ja arhitektuuriteadlane Karin Paulus kirjutas ERRi kultuuriportaalis sõjast monumentidega.
Kultuuriloolane Malle Salupere rääkis “Plekktrummi” saates haridusest ja kultuurist kui relvast eriti väikerahvade jaoks.
Ooperilaulja ja Eesti Kultuuri Koja juhatuse liige Pille Lill kirjutas Postimehes kultuurist kui riigi suurimast kaitsest.
Meedia- ja julgeolekuekspert Ilmar Raag kirjutas Eesti Ekspressis kultuuri kaitsmise põhjustest.
Kultuuriminister Piret Harman rõhutas kohaliku kultuuri tähtsust.
Kirjanik Viivi Luik kirjutas Postimehes meie kultuurist kui kirjutama seadustest.
Julgeolekuekspert ja teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas Eesti Ekspressis kultuurist relva ja vastupanuvahendina.
Meediaekspert Daniel Vaarik kirjutas Sirbis pehmest võimust.
Soome keeles kirjutas ajakirjanik Maija Alander Helsingin Sanomates Venemaa rünnakutest Ukraina kultuuriobjektide vastu.
Soome kultuuri- ja kunstivaldkonna keskorganisatsioon Kulta ry esitas viis põhjust, kuidas kultuur tugevdab säilenõtkust.
