Aleksis Kivi viktoriin on nüüd möödas ja peame tõdema, et tegelikult olid ikka päris keerulised küsimused. Ometigi olid vastajad äärmiselt tublid, aitäh teile kõigile!
Eesmärk oli ennekõike pakkuda uusi teadmisi, nii et vaatame kohe järele, millised olid õiged vastused. 100% kõik teadsid, et Aleksis Kivi oli pärit Nurmijärvelt (1)! Edasi oligi juba keerulisem.
Lapsepõlves ronis Aleksis Kivi puu otsa ja lõhkus kotkapesa (2) – kotkad on röövlinnud, kelle pesa hävitamine oli tollal vägitegu. Sellest hoolimata või just sellepärast oli 13-aastaselt Aleksis Kivi koolitunnistusel kiiduväärt hinne käitumises (3) – piibliloos ja arvutamises oli hinne keskpärane.
Aleksis Kivi oli nooruses armunud kõrge riigiametniku tütresse, kuid ei saanud temaga abielluda, sest polnud tulevane riigiametnik. Kurb lugu, aga Kivi sai lahkumiskingituse – ja see oli joonlaud (4), mitte kallis taskukell ega lips. Ega’s inimesele, kellest ei saa riigiametnik, ei tehta nii kalleid kingitusi.
1850. ja 1860. aastatel oli Helsingis üsna tavaline, et ülikooli õppejõud andsid vaestele üliõpilastele laenu. Professor Elias Lönnrot andis noorele Kivile tagatisraha uue mantli ostmiseks (5). Vastajaid ajas ilmselt segadusse, et olime kirjutanud mantli asemel jope. Üks heategija ostis Kivile aga ühe rubla eest Apollo märgi, mis on üliõpilase tunnus. Kivi hoidis seda oma vana mütsi peal (6), sest tal polnud üliõpilasmütsi ostmiseks raha – seepärast kinnitaski ta märgi vana mütsi külge. Ema olnud siiski seda nähes poja üle väga uhke.
Aleksis Kivi unistas näitleja ametist (7), olid ju ta esimesed teosedki näidendid. Kui ta alustas oma romaani, mida tunneme nüüd nime all „Seitse venda“, siis kasutas ta oma teose kirjeldamiseks ka nimetusi „Ilustustega elujutustus“ ja „Rohkem kui näidend“, ent algne tööpealkiri oli siiski „Seitse meest“ (8).
Sünnipaiga järel oli kõige rohkem õigeid vastuseid Aleksis Kivi ristinimes, mis oli Alexis Stenvall (9). Variantidena pakutud Jaakko Forsman ja Johan Calamnius olid kirjaniku ülikooliaegsed sõbrad, kellest esimesest sai hiljem mh õigusteaduste professor ning teisest kirikuõpetaja ja kirjanik. Columbus Chrisostomust keegi ei pakkunud – kuulubki see ju hoopis eesti kirjanduse märgiliste nimede hulka.
Aleksis Kivi teoste kõige verisem kriitik oli August Ahlqvist (10), kes on hoolimata oma Soome keele ja kirjanduse professori ametist ei taibanud Kivi teose väärtust ja viis oma kriitikaga kirjaniku sügavasse masendusse. August Strindberg rootsi kirjanik, kelle nimi kõlab tuttavalt ilmselt seepärast, et ta näidendeid on tihti ka eesti lavadele jõudnud. Ja mõistagi eesti kirjanikud August Kitzberg ja August Gailit ei võtnud Kivi teoseid kritiseerida.
Väidetavalt olid Aleksis Kivi viimased sõnad „Ma elan“ (11). Tõepoolest, oma teostes elab ta edasi ja tal on püsiv roll soome kirjanduses. Viimased sõnad „Rohkem valgust!“ on omistatud hoopis saksa J.W. Goethele.
Vastajaid oli ligi 40, mis on väga korralik hulk kaasamõtlejaid keerulistes küsimustes! Kõige rohkem õigeid vastuseid andsid ja raamatuid võitsid neidileiman ja triinuliis, loosiõnn naeratas Krista Visasele. Palju õnne võitjatele!
