Kui sind huvitab, mis üldse soome keelest eesti keelde on tõlgitud, siis vaata nimekirju Soome kirjandus eesti keeles kuni aastani 2022 ja Soome kirjandus eesti keeles 2024-2025.
Allpool loe aga esmalt arvustusi ja siis Soome autorite teoseid:
NADJA SUMANENi „RAMBO“ (tlk Kristiina Kass, Päike ja Pilv, 2025) on üks neid haruldasi raamatuid, kus juba esimesed laused tõmbavad kaasa, tõotades asjalikku ja mitmekülgset lugu. Nadja Sumanen annab aktuaalse sissevaate katkiste noorte keerukasse maailma ja vaatluse alt ei pääse ka täiskasvanud. Arvustab Robin Lek kultuurilehes Sirp (LINK).
TOMMI KINNUNENI romaani “PIMEDAD KUUD” arvustab Betty Ester-Väljaots Postimehes (LINK). Inimeseks olemise talumatust või talutavast raskusest on kirjutatud aegade algusest peale. Tommi Kinnuneni romaan käsitleb seda teemat Teise maailmasõja järgse Soome õpetaja pilgu läbi, kes sarnaselt sõjast räsitud riigiga püüab leida rahu, kirjutab Väljaots. “Kinnunen ei lase lugejal mugavustsooni laskuda ega loetava vahele turvalist seina luua. Ta haarab kohe turjast ning heidab ta keset peategelase elu 1947. aasta Soomes. Naaberriik jäi iseseisvaks ning üksnes see tekitab iseenesest mulje, et erinevalt siinsest Vene kirsast saabus soomlaste õuele heledates toonides igavene õnn ja õitseng. Sõjast puretud maa ning katkised hinged justkui ei mahu sellesse pilti, kuid rahu pahupoolest Kinnunen just kirjutabki.”
SEPPO ZETTERBERGI „REISIMULJEID VANADEST BALTIMAADEST. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil.“ (Varrak 2023, tlk Sirje Olesk) on võtnud arvustada Epp Petrone Postimehes (LINK). Kriitiku hinnangul on tegemist raamatuga, mille põhjal saavad võrsuda ajalooliste jutustuste-romaanide ideed, aga ise sellised raamatud väga põnevad ei ole. “Ehk ei saagi olla. Sest põnevaks teeks hüpoteeside pildumine, seoste loomine, arutelu. Aga see siin on lihtsalt kogumine ja vahendamine.” Loe arvamust ja mõtle kaasa.
LAURA LÄHTEENMÄKI „LOE MÕTTES KÜMNENI“ (Hea Lugu 2026, tlk Triin Tael) keskmes on laste vägagi erineda võiv kasvutempo, mis põhjustab erinevat maailmataju ja huvide lahknemist. Sellest kirjutab (LINK) lastekirjanduse uurija Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskuse blogis. Laura Lähteenmäki (s 1973) on meie mail veel tundmatu nimi, kuigi alates noorteromaanist debüütteose ilmumisest 1998. aastal on ta avaldanud ligi kakskümmend raamatut. Jaanika Palm on kindel, et jutustuse „Loe mõttes kümneni“ ilmumisega kirjutab autor end meie lugejate teadvusse. Väitele lisab kaalu asjaolu, et teos sai 2024. aastal nomineeritud Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale.
ANNI KYTÖMÄKI «MARGARITA» (Ühinenud Ajakirjad 2021, tlk Toomas Tallo) jutustab sanatooriumis massöörina töötavast naisest, sõja järelkajadest ja väljasuremisohus ebapärlikarpidest. Oma lugemiselamust jagab ja soovitab raamatublogija Mariann Vendelin Postimehe raamatuportaalis.
JARI JÄRVELÄ „MOZZARELLA-KUU JA TEISI REISIJUTTE“ (Hea Lugu 2026, tlk Piret Pääsuke). Postimehe raamatuportaal tutvustab (LINK) autori reisikihust sündinud reisiampse. Olles teinud kümneid Euroopa-reise, on Järveläl anne leida ainulaadne vaatenurk isegi kõige argisematele reisijuhtumustele. Ja tundub, et mida pimedam aastaaeg ja külmem ilm, seda enam need lood köidavad ja nakatavad vaibumatu reisipalavikuga.
MAURI KUNNAS „JÕULUVANA” (Eesti Raamat 1990, Sinisukk 2000, juurdetrükid 2012, 2023). Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant Caroline Kuzmin kirjutab (LINK) tänavu oma 75. sünnipäeva tähistanud soome lastekirjanikust Mauri Kunnasest ja Soomes 1981. aastal ilmunud teosest „Jõuluvana“, millega Kunnase Jõuluvana-raamatute sari alguse sai.
Finlandia 2025.a auhinna võitja ja ülejäänud nominentide teostest kirjutab Sirbis (LINK) Peep Ehasalu: Monika Fagerholm, „Döda trakten / Kvinnor i revolt“ ehk „Eristystila / Kapinoivia naisia“ (Förlaget, Teos, tõlge soome keelde Hannimari Heino, „Isolaator / Mässulised naised“); Marjo Niemi, „Pienen budjetin sotaelokuva“ (Teos, „Väikese eelarvega sõjafilm“); Elli Salo, „Keräilijät“ (Otava, „Kogujad“); Riko Saatsi, „Yönistujat“ (Gummerus, „Öövalvajad“); Jarkko Volanen, „Vainovalkeat“ (Teos, „Märgutuled“); Hanna Weselius, „Pronominit“ (WSOY, „Pronoomenid“). Ühegi nimetatud autori teoseid ei ole veel eesti keelde tõlgitud.
ANNE MUHONEN „KUUE KÄEPIGISTUSE KAUGUSEL“ (tlk Lauri Juursoo, kirjastus Elust Enesest 2025). Kirjastuse koduehel (LINK) on uudis, et eesti keeles ilmunud teos on valitud Soome ühe vanima ja prestiižseima kirjanduspreemia, Topeliuse auhinna, viie nominendi hulka. Auhinda annab välja Soome Laste- ja Noorsookirjanike Ühendus. Kergesti loetava romaani peategelane on 19-aastane Pihla, kelle elu pööratakse pea peale, kui poiss-sõber ta maha jätab. Kuue käepigistuse reegli järgi võib iga inimene jõuda maailmas ükskõik kelleni vaid kuue käepigistuse kaudu. Pihla otsustab tõestada, et see on võimalik, asudes teele, et jõuda läbi kuue inimese oma eksi iidolini.
IIDA TURPEINEN „SURELIKUD“ (Tänapäev 2024, tõlkija Piret Pääsuke). Ingrid Velbaum-Staub kirjutab HEADREAD Eesti raamatu aasta blogis (LINK) Iida Turpeineni „Surelikest“, mis on romaan liikide väljasuremisest või “pigem väljasuretamisest – tekib mingi absurdne paralleel Charles Darwini (kelle teooriaid on romaanis ka möödaminnes mainitud) „Liikide tekkimisega“. Ma jätaksin kõik inimtegelased hetkel kõrvale, minu arusaamist mööda on peategelane ikkagi Stelleri meriõhv (saanud nime Vitus Beringi ekspeditsioonil osalenud loodusteadlase Georg Wilhelm Stelleri järgi), kelle avastamisest 1741. aastal lõpliku kadumiseni läks vaid 27 aastat.”
JUHA HURME ”NEEM” (Varrak 2021, tlk Tiiu Kokla). Viia Väli kirjutab (LINK) Finlandia kirjandusauhinna 2017 võitnud teosest ja selle tõlkest meie ajaveebis. “Teose lugemine oli minu jaoks puhas rõõm – keerulistest asjadest kirjutati keeleliselt nauditavalt keeruliselt, kuid samas mõttelt selgelt ja arusaadavalt,” kirjutab Viia.
PAJTIM STATOVCI „LEHMÄ SYNNYTTÄÄ YÖLLÄ” (Otava 2024). Sanni Martikainen kirjutab (LINK) Pajtim Statovci neljandast romaanist (Lehm sünnitab öösel), mis võitis 2024. aasta Finlandia ilukirjandusauhinna. Raamatu jutustaja on Kosovo peres sündinud ja Soomes üles kasvanud kirjanik, kes meenutab oma lapsepõlvesuve Kosovos vanavanemate juures ning hilisemat külaskäiku sünniriigis koos emaga.Ei ole eesti keelde tõlgitud.
PAJTIM STATOVCI „BOLLA” (Otava 2019). Sanni Martikainen kirjutab (LINK) 2019. aasta Finlandia ilukirjandusauhinna võitja Pajtim Statovci kolmandast romaanist „Bolla”, mis kirjeldab serblase ja albaanlase suhet Kosovos Jugoslaavia lagunemise ajal. Ei ole eesti keelde tõlgitud.
MARJA-LEENA TIAINENI „TANTSIB KOOS SÄÄSKEDEGA“, TUIJA TAKALA „HOMMIKUST ÖÖNI“, SARI SARIOLA „TEAN, ET OLEN ÜLEKAALULINE“ (Elust Enesest 2025). Peep Ehasalu kirjutab Õpetajate Lehes (LINK) Marja-Leena Tiaineni noorteromaanist „Tantsib koos sääskedega“ ja Tuija Takala novellikogust „Hommikust ööni“, mis on arekeelsed ja kohandatud Eesti oludesse, ning Sari Sariola graafilisest romaanist „Tean, et olen ülekaaluline“, mis räägib ausalt ja ilustamata ülekaalulise inimese igapäevaelust. Kõik kolm on ilmunud 2025. aastal kirjastuses Elust Enesest Lauri Juursoo tõlkes.
___________________________________________
30. sünnipäeva puhul avaldas Soome Instituudi raamatukogu lugemissoovitusvideoid, mida saab endiselt vaadata instituudi YouTube’i kanalil (link).
- Lugemisnädalal pealkirjaga “Lugemisoskus on ellujäämiskunst” (link) avaldasime seitse lugemissoovitusvideot, kus Soome autorite raamatuid soovitavad kirjanikud Peep Ehasalu ja Mika Keränen, toimetaja ja tõlkija Rain Kooli, Tartu Tamme gümnaasiumi õpilane Pihla Leena Põldma, Tallinna soome kooli 5. klassi õpilane Amanda ning luuletaja Heidi Iivari ja kirjandushuviline Venla Suojala Soome Instituudi raamatukogust.
- Kampaania ja loosimängu “Taltsuta kirjandusklassik!” (link) eesmärk oli tutvustada ja soovitada juba klassikaks saanud Soome kirjandust. Lisaks soovisime vabastada sõnapaari “klassikaline kirjandus” raskepärasuse taagast, mis sellega kohati justkui vältimatult seotud tundub olevat. Soovitajate seas olid näitleja Elisabet Reinsalu, kirjanik Peep Ehasalu, Tartu Soome kooli 3. klassi õpilane Nea Nevalainen, luuletaja Reijo Roos, TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistrant Krista Kotkamäe, Soome Instituudi praktikant Venla Suojala ja programmikoordinaator Heidi Iivari.
Lisaks soovitame nii uuemat kui vanemat Soome kirjandust, jagame lugemismuljeid ja kirjandusuudiseid kõigile avatud Facebooki grupis Soome kirjanduse klubi (link). Oled oodatud liituma!
