PRIMA VISTA KÜLALINE. Soome kirjanduse ja teatri enfant terrible väidab, et proovis oma teoses «Neem» vastata küsimusele «Mida tähendab, kui ütlen, et olen soomlane?».

Foto Stefan Bremer

Soome kultuuriajaloost kirjutanud ja Finlandia kirjandusauhinnaga pärjatud kirjanik Juha Hurme ütleb, et tema jaoks ei tähenda soomlus midagi erilist. Soome kirjanduse ja teatri enfant terrible põrmustab mürinal müüte Soomest oma romaanides, kus põimuvad kirjaniku laialdased teadmised ning heatahtlik naer. Eelmisel nädalal vastas kirjanik intervjuusoovile jaatavalt metsast, kuhu ta oli paariks päevaks üksindusse tõmbunud. Koju naasnuna nentis ta, et soomlased on alati oma metsi vihanud. Intervjuu ilmus ajalehes Tartu Postimees (10.5.2022)

Sinu teos «Neem» ja sellele järgnenud «Soome» on kultuuriajaloolised ja -filosoofilised teosed, kokku umbes tuhat lehekülge tänapäeval Soome nime kandva piirkonna arengust ja selle elanikest. «Neem» algab 13,8 miljardi aasta taguse Suure Pauguga ja lõpeb 19. sajandi algul. «Soome» jätkab sealt edasi. Mis pani sind tegema nii ulatuslikku kirjatööd?
Avaldasin 2014. aastal romaani «Nülitud mõtted», kus kaks meest, Aimo ja Köpi, sõuavad kolme nädalaga Turust Oulusse. Kogu reisi vältel räägivad nad kultuurist, kirjandusest, muusikast, looduskaitsest ja esteetikast. Mulle meeldis see teema ja üritasin kirjutada raamatule järge, kus Aimo ja Köpi vestleksid inimkonna kultuuriajaloost. Kõigepealt sai mul villand Aimost ja Köpist ning jätsin nad kõrvale. Seejärel mõistsin, et miskitpidi on see kõik ühel või teisel moel seotud Soomega. Või pigem piirkonnaga, kus 1809. aastast alates on olnud Soome, esmalt Venemaa autonoomse osana, seejärel iseseisva riigina. Lõpptulemuseks kujunes «Neem».

«Neemes» on kaheksa lehekülge pikk isikuloetelu: uurijad, kunstnikud, filosoofid, võimu esindajad ja ühiskondlikud aktivistid, alates Sapphost (7.–6. saj eKr) kuni Pentti Linkolani (1932–2020), kelle mõtteid kommenteerid. Lugeja saab nautida ka paljusid löövaid ja värvikaid tsitaate ja katkendeid. Kuidas tegid taustauuringuid ja valikuid?
Kirjutasin algul paari põhjalikku teatmeteost kasutades 70-leheküljelise kronoloogiliselt kulgeva essee praeguse Soome alade arengust, alates aegade algusest kuni Rootsi võimu lõppemiseni välja. Seejärel lisasin sinna raamistikku kõike toredat, mis ette jäi. Peamiselt laenasin allikteoseid oma kodulinna Tampere keskraamatukogust. «Neeme» kirjutamisel ei kasutanud ma üldse internetiinfot. Minu valikuid juhtisid mu oma silmaring ja juhus. «Neeme» kirjutamine oli minu jaoks usina õppimise huvitavaimate tulemuste avaldamine. Proovisin vastata
küsimusele «Mida tähendab, kui ütlen, et olen soomlane?». Panin raamatusse peamiselt sellised õpitulemused, mis olid mulle endale üllatavad ja lõbusad leiud. Mõtlesin, et need on toredad ka raamatu lugejatele.

Põrmustad teostes «Neem» ja «Soome» mitmeid Soome ja soomlastega seotud müüte. Too näiteks üks soomlusega seotud müüt, mis elab üha edasi?
Soomlased räägivad endast kui looduslähedastest ja metsasõbralikest inimestest. Seda kuvandit reklaamitakse ka riigist väljapoole. See pole aga nii. Soomlased on alati metsi vihanud. Muistsetele elanikele oli mets vaenulikest olenditest kubisev ohtlik paik, kust isegi kasinat elatist oli raske hankida. See hoiak jätkub Soome metsapoliitikas, mis on agressiivne ja looduse hävimise suhtes ükskõikne. Soome faunal ja flooral läheb halvasti. Neist on midagi järel vaid seetõttu, et rahvastikku on hõredalt.

Mida soomlus sulle tähendab?
Ei midagi erilist. Oleksin võinud sündida ka eestlasena, ukrainlasena, venelasena, keenialasena või tiibetlasena. Soomlusest enam tähendab mulle arusaam sellest, et kõik maailma rahvad on sama «tõugu» ja geneetiliselt omavahel lähisugulased. Ning veelgi olulisem on mõistmine, et
mu hoovis kasvav mänd ja selle oksal kraaksuv vares on samuti mu sugulased ning et minul, männil ja varesel on evolutsiooniteoorias ühine esivanem. Ent kuna juhtusin sündima Soomes ning mu emakeel on soome keel, olen soomluse poolel. Kuid kindlasti mitte kellegi või millegi vastu.

Eestit ja eestlasi mainitakse «Neemes» rohkem kui 30 korral. Mida tahaksid öelda Eesti lugejale?
Vabandan, et ma ei maininud Eestit veelgi rohkem. Eestlased ja soomlased on üks ja sama, kui vaadelda maailma piisavalt kaugest perspektiivist. On täiesti ükskõik, kummal pool Soome lahte elada.

 

Kirjanikku intervjueeris Soome Instituudi projektijuht Heidi Iivari. Intervjuu ilmus ajalehes Tartu Postimees  10.5.2022. ja selle tõlkis soome keelest eesti keelde Viia Väli.