Kalevala päev, soome keeles Kalevalan päivä, on Soome riiklik tähtpäev, soome kultuuri päev, mida tähistatakse rahvuseepose Kalevala auks 28. veebruaril. Soomes on see lipupäev.

Helsingi ülikooli Savo-Karjala üliõpilasorganisatsioon (Savokarjalainen osakunta) hakkas tähistama Kalevala päeva iga-aastaselt 1860. aastast. Iseäranis suurejooneliselt tähistati rahvuseepose 50. ja 75. sünnipäeva. Lipud heisati tähtpäevapuhul esmakordselt 1920-ndatel ning ametlikuks lipupäevaks kinnitati Kalevala päev alles 1978. aastal.

Miks just 28. veebruar?

Kalevala päeva tähistatakse 28. veebruaril, sest just sel päeval 1835. aastal pani soome rahvaluulekoguja, botaanik ja arst Elias Lönnrot eepose esmaversioonile punkti. Teos ilmus trükist veel samal aastal.

1849. aastal avaldas Lönnrot teosest uue versiooni ehk niinimetatud Uue Kalevala, mis on kõigi seni ilmunud tõlgete aluseks.

Ehkki 2000. aastani lükkusid liiga-aastatel tõttu veebruari lõpul tähistatud nimepäevad kõik päeva võrra edasi, on Kalevala päeva ikka ja kindlalt tähistatud alati just 28. veebruaril.

Millest Kalevala kõneleb?

Kalevala on soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist.

Tegelased: Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Aino, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Loo keskmes on võitlus Ilmarise sepistatud imeveski Sampo pärast, sest veski jahvatanud rikkust ja õnne.

Kolmes maalist koosnev tervik, kus kujutatud noort naist ja vana meest. Kunstnik Akseli Gallen-Kallela eeposest inspireeritud maalid

Kunstnik Akseli Gallen-Kallela eeposest inspireeritud maalid Soome kunstimuuseumis.

Miks on Kalevala oluline?

Muistne lüüriline rahvalaul, mille värsimõõduks oli üsnagi omapärane, sõna rõhuasetustele põhinev neljajalaline trohheus, oli elanud soome-ugri keeli kõnelevate rahvaste suulises traditsioonis Läänemere regioonis kahe aastatuhande jooksul.

Kalevala valmides oli Soome olnud veerand sajandit autonoomne suurvürstiriik. Enne seda, kuni 1809. aastani, oli Soome kuulunud Rootsi riigi koosseisu.

Eepose ilmumine tähendas suurt murrangut soome kultuuris ning äratas parasjagu tähelepanu ka teistes maades. See tekitas soomlaste hulgas eneseusaldust oma keele ja kultuuri võimaluste suhtes. Teos tõstis väikese, seniajani tundmatu rahva, teiste Euroopa rahvaste huviorbiiti. Kalevalat hakati kutsuma soomlaste rahvuseeposeks.

Kuula, kuidas Kalevala kõlab originaalis kõlab:

Tõlked ja tõlgendused

Kalevala on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud ka eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost Kalevipoeg. 1939. aastal tõlkis soomlaste rahvuseepose eesti keelde August Annist ja ühtekokku on tõlge trükist ilmunud siin kolmel korral.

Eepose ainetel on valminud lugematul hulgal kunstiteoseid, heliloomingut ja ka neljaosaline telefilm Rauta-aika (Rauaaeg), mille lavastas Kalle Holmberg 1982. aastal.

Muuhulgas on ilmunud ka lustakad lühikokkuvõtted neile, kes mahuka teose lugemist iseloomustavad sõnaga IGAV.

Vaata ka: