Kas on kaunimat kui oma maa keel? Kuidas aga kõlavaid sõnu paberile panna? Soomlased on igal aastal lippe lehvitades tänulikud just ühele konkreetsele mehele. Ent kuidas see mees keele ABC-ni jõudis? Mida tähendab tema perekonnanimi? Ning milline seos on tal Eestiga?

Mikael Agricola oli Turu piiskop ja usupuhastaja, kes tänu piibli tõlkimisele pani aluse soome kirjakeelele. Nii hüütakse meest siiani soome keele isaks ja heisatakse igal aastal 9. aprillil riigilipud, tähistamaks soome keele päeva. Ametlikult on 9. aprill küll hoopis Mikael Agricola surmapäev, sest ajalooürikutest ei ole õnnestunud leida isegi mehe sünniaastat, päevast rääkimata.

Kes ta oli ja mida tegi?

Soome vaimulik, üks tähtsamaid reformatsiooniedendajaid Soomes ja soome kirjakeele rajaja Mikael Agricola sündis umbes aastal 1510 ja suri 9. aprillil 1557. aastal;
Mikael Olavinpoika (kuid ka Mikko Olavinpoika või Michael Olaui ning Mikkel Olafsson) ristiti Pernå kiriku kaitsepühaku järgi.
Ta oli pärit jõuka talupoja perekonnast ning tal oli kolm õde, kelle nimesid ei ole samuti kuskil mainitud.
Pisike Mikael oli väga teadmishimuline ja andekas laps. Tema õpetajad panid nähtavasti tähele tema keelteandi ning kirikuõpetaja Bartholomeus saatis ta Viiburisse, kus ta õppis Johannes Erasmi ladina koolis ja sai mõningat ettevalmistust preestriametiks.
Viiburis õppides võttis ta endale perekonnanimeks Agricola ehk põlluharija, sest nii oli tollastel esimese põlvkonna haritlastel kombeks – nimi võeti isa ameti järgi.
Tõenäoliselt just Viiburis puutuski Agricola kokku reformatsiooni ja humanismiga. Viiburi lossi valitseja oli saksa krahv Johann, kes oli teeninud ka Rootsi kuninga Gustav I Vasa õukonnas. Krahv oli reformatsiooni toetaja ja tema lähikonnas peeti juba luterlikke jumalateenistusi.
Argicolast sai reformatsiooniajastu juhtfiguuride Erasmus Rotterdamist ja Martin Lutheri tõded järgija ja õpilane. Nimelt läks Agricola 1528. aastal Soome lääneserval paiknenud Turu linna ja temast sai seal piiskop Martinus Skytte kirjur. Tollal oli Turu ju piiskopkonna ja Rootsi võimu keskus Soomes. Peagi tutvus nooruk ka Martin Lutheri esimese soome päritolu üliõpilase Petrus Särkilahtiga, kes levitas innukalt reformatsiooniideed. Kui Särkilahti 1529. aastal suri, jätkas Agricola tema tööd.

  • Preestriks pühitseti Agricola arvatavasti 1531. aastal. Umbes samal ajal algas Soomes reformatsioon.
  • 1536. aastal saatis Turu piiskop Agricola Saksamaale Wittenbergi õppima. Nooruk keskendus kreeka keele eksperdi Philipp Melanchthoni loengutele. Wittenbergis tutvus ta ka Lutheri enesega. Agricola sai mõlemalt reformaatorilt soovituskirja kuningas Gustav Vasale stipendiumi saamiseks. Kui kuninga lubakiri koos stipendiumiga käes olid, ostis Agricola saadud raha eest muidugi raamatuid. Teiste hulgas näiteks Aristotelese kogutud teosed
  • Ning siis, ühel päeval, 1537. aastal, võttis Agricola endale raske ülesande: ta soovis piiblit soome keelde tõlkida. Kuid keegi ei teadnud, kuidas soome keelt kirjutada tuleb. Agricola tuletas ladina tähestikust tähed ja vormis need veerides sõnadeks ning peagi sai Uus Testament lugemiseks valmis. Agricola loodud soome kirjakeel põhineb Turu murdel, mida ta rikastas teiste soome murrete elementidega ja oma sõnaloominguga.

Se Wsi Testamentti (Uus Testament)

Agricola kõige väljapaistvam raamat on esimene soomekeelne Uue Testamendi tõlge. Käsikiri valmis 1543, kuid korrigeerimine võttis veel viis aastat aega. Töö võttis kokku 11 aastat. Uus Testament trükiti Stockholmis 1548. Keel põhineb Turu murdel. Raamatu maht on 718 lehekülgeja see sisaldab palju illustratsioone. Ta sisaldab praktilise eessõna ja teoloogilise eessõna. Praktilises eessõnas põhjendab Agricola, miks ta kasutab turu murret, ning jutustab, kuidas kristlus Soome jõudis. Teoloogilises eessõnas ütleb Agricola, et tema tõlge põhineb kreeka algtekstil, Rotterdami Erasmuse ladinakeelsel kogumikul, Martin Lutheri saksa tõlkel ja Olaus Petri piiblitel. Ta selgitab ka, miks ta pidi looma palju uusi sõnu, ning ütleb, et loodab nende juurdumist (nüüd nad ongi juurdunud).

  • Aastal 1539 naasis Agricola magistrikraadiga Turusse ning temast sai lõpuks Turu katedraalkooli rektor. Talle ei meeldinud see töö ning ta nimetas õpilasi taltsutamata elajateks. Selleks ajaks oli Gustav Vasa oma võimu kindlustades ja reformatsiooni edendades kiriku varad konfiskeerinud. Aastal 1544 sai Agricola kroonilt käsu saata mõned andekad noormehed Stockholmi maksuametnikeks. Agricola millegipärast ei allunud sellele korraldusele ja sai järgmisel aastal uuesti sama käsu, seekord ähvardavamas toonis. Tõenäoliselt ei mõjunud see vahejuhtum tema suhetele kuningaga hästi ning sai hiljem suisa saatuslikuks. 
  • Rektorina töötamise ajal kirjutas Agricola palju ja avaldas 1543. aastal muuhulgas aabitsa, mis soome keeles sai nimeks ABC-kirja ehk Kirjutamise ABC ja mis on ühtlasi ka ajaloo esimene soomekeelne raamat;

ABC-Kiria

Agricola mõtles Uue testamendi tõlkimise peale juba varastel õpiaastatel. Tol ajal aga puudus ühtne soome kirjakeel, mis oleks olnud kõikjal Soome mõistetav. Agricola asus seda välja töötama. Tema esimene raamat «ABC-Kiria» oli aabits ja katekismus, mis trükiti 1538. Raamatu maht oli esmatrükis 16, teises trükis (1551) 24 lehekülge. Raamatu esmatrükist ei ole säilinud ainsatki täielikku eksemplari.

Tiitellehe all on tervitus «Michael Agricola Christiano Salutem». See võib olla mõeldud kõigile kristlastele, aga võib-olla tema pojale Christian Agricolale, kes esmatrüki ilmumise ajal oli 9-aastane.

  • 1546 aastal puhkes Turu linnas suur tulekahju, milles hävis ka Agricola kodu ning kool. 
  • 22. veebruaril 1548 käskis Gustav Vasa Agricolal rektoriametist tagasi astuda. Sel ajal oli ta juba abielus. Tema abikaasa oli Pirjo Olavintytär (Birgitta Olafsdotter, Brigida Olaui).
  • Agricola ainus poeg Christian Agricola (Christianus Michaelis Agricola) sündis 11. detsembril 1550 ja oli 1583–1586 Tallinna piiskop.
  • Kui vana piiskop 1554 suri, laskis Gustav Vasa pühitseda Agricola Turu kihelkonna ordinaariuseks. See tähendas, et Agricola täitis praktiliselt Turu piiskopi ülesandeid ja oli seega de facto esimene luterlik Soome piiskop.
  • Agricola reformid ei olnud radikaalsed, ent Soome kirik jaotati Turu piiskopkonnaks ja Viiburi piiskopkonnaks ning oluliselt muutus ka missa olemus. Agricola ajastu stiili- ja keelenäide luterlikust missast kõlab järgnevas videolõigus. Lauldakse kaks osa: «Kyrie eleison» («Issand halasta») ja «Gloria» («Au olgu Jumalale kõrges»).
  • Aastal 1557 osales ta Venemaale saadetud delegatsioonis ning viibis 21. veebruarist 24. märtsini Moskvas piirikokkupõrgetele lõppu tegeva rahulepingu läbirääkimistel. 
  • Kuna 9. aprill on ka soome rahvaluulekoguja ja kirjaniku Elias Lönnroti sünniaastapäev, on kahe suurkuju elu ja tegemisi võrdselt väärtustades tähistatud seda päeva Soomes keelepäevana.

Agricola loodud sõnade seas on:

  • luoja ‘Looja’
  • vapahtaja ‘Lunastaja, Päästja’
  • inhimillinen ’inimlik’
  • nöyrä ‘alandlik’
  • esikuva ‘eeskuju’
  • hallitus ‘valitsus’
  • hengellinen ‘vaimuline, vaimne, vaimulik’