See Soome Instituudi juhtaja Hannele Valkeeniemi artikkel põhineb ettekandel Turu Ülikooli Sihtasutuse korraldatud Läänemere ajaloo seminaril Tartus 13.06.2024 ning ilmus 20. juulil Postimehes.
Esimene rindejoon asub kahe kõrva vahel, ent kultuurist riigikaitse osana räägitakse endiselt liiga vähe. Kui panna kaalukausile laskemoon ja lugemisoskus, siis üks ilma teiseta kaitset ei taga.
„Kultuur pole iluasi, see on väikestele rahvastele elu ja surma küsimus,” pani kirjanik Viivi Luik selgelt paika turvalisuse tuuma – kultuuri. Kultuur teeb Eestist Eesti, Soomest Soome ja Ukrainast Ukraina. Pandeemia ajal hakati mõistma, et just kultuur aitas vaimselt vastu pidada.
Kultuur, kunst ja resilientsus on kõik ebamäärased ja paljude definitsioonidega mõisted. Siinkohal defineerin kultuuri kui väärtuste, identiteedi ja inimeseks olemise süsteemi. Nagu on öelnud soome kirjanik Juha Itkonen: kultuur on õhk, mida hingame.
Resilientsus, säilenõtkus, kerksus – neidki sõnu kasutatakse enamvähem kõige kohta. Tähendavad need aga võimekust taluda kriise, kohaneda ja kriisidest taastuda. Hoolduskindlus tagab kriitiliste tegevuste jätkuvuse ja riigi teovõime. Vaimne hoolduskindlus tagab inimeste teovõime.
Õpikud kirjeldavad kunsti kui „loovat inimtegevust, mille eesmärk on aistitaval kujul tekitada emotsioone.“ Kunsti ja teadust ühendab nende autonoomne olemus – mõlemad otsivad ja katsetavad uut, ja just seetõttu viivad ühiskonda edasi.
Oleme harjunud määratlema maailma mateeria kaudu ja seepärast alahindame kultuuri, mis on kesksuur tööstusharu. Sama lähipimedust põeb ka meedia, miks muidu saab Soomes jäähoki palju rohkem nähtavust kui teater, ehkki teatrietendustel käib rohkem publikut. On ju kergem mõõta väravaid jääl, kui tulemuslikke „väravaid“ ajus.
Soome ja Eesti on kultuuri abil riikideks ehitatud, ent minu arvates tajutakse Eestis kultuuri tähendust konkreetsete tegude tasandil paremini kui Soomes. Eestlased mõistavad ajaloo õppetundide tõttu keele ja kultuuri tähtsust osana ellujäämisest. Julgen väita, et Eesti on kultuuri suurriik, mis on jäänud püsima tänu oma kultuurile.
Mitte pehme jõud, vaid erinevad jõud
Ka Soome Hoolduskindluskeskuses on hakatud üha rohkem arutlema kultuuri üle. Soome riigikaitsekõrgkooli rektor Mika Kalliomaa tõdes juba pärast Venemaa täiemahulist pealetungi kevadel 2022, et hoolduskindlust on siiani nähtud ainult materiaalsena, aga vaimne hoolduskindlus isegi olulisem. Kultuur annab teadmise, mida ja miks me kaitseme, ning seega poleks riigikaitsel ilma kultuurita mõtet. Sõjaväelase suust oli see mõte midagi uut.
Meie väiksed veidrad keeled on meie identiteedi tuumaks, meie identiteedi kaitse algab keelest. Muidu võiksime olla kes tahes. Soome ja Eesti suhtlemises keel on otselink meie erilisele ühtekuuluvusele. Kui pole riiki ja vabadust, püsib identiteet siiski keeles ja kultuuris.
Arvamusfestival 2023: Hannele Valkeeniemi, Ando Kiviberg, Mart Kivastik, Meelis Kubits, Ilmar Raag. Foto Ken Mürk
Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag tõdes arvamusfestivalil Soome Instituudi arutelul „Kultuur kui kaitse“: „Kui Eesti oma iseseisvuse 1991. aastal taastas, siis ei teinud seda meie kaitsevägi või liitlaste relvad. Seda tegi põlvest põlve pärandunud arusaamine iseolemisest. Ja see ongi kultuur.”
Ukraina sõda on sõda kultuurse kuuluvuse üle, väärtusruumi kuuluvuse üle, kinesteetiliseks muutunud narratiivide võitlus. Ausambad on väärtuste tuletornid, seetõttu on vaja neid püstitada ja seepärast ka lõhkuda. Seepärast autoritaarsetes režiimides põletatakse raamatuid ja pannakse kirjanikud trellide taha. See osutab, et pole olemas kõva ja pehmet jõudu, millest laskemoon on kõva ja kultuur pehme. On ainult otsene, kinesteetiline jõud ja mitte-materiaaline, vaimne jõud. Kaitsetahe algab sellest, et on midagi, mis on väärt kaitsmist.
Kultuur – olgu muusika, teater või kujutav kunst – loob ühiseid vaimustumise hetki, emotsioone, mis jätavad jälje. „Laulupidu on Eesti jaoks sama väärt kaitses kui automaat“, ütles arvamusfestivalil kirjanik Mart Kivastik. Kultuur loob tähendusi ja ilma tähendusteta võib inimene ära eksida.
Soomel oli teises maailmasõjas võimas relv – Talvesõja vaim. Tollal oli Soome jagunenud kaheks, ja ei olnud ainult ühte suurt Soome lugu. Ent oli piisavalt suur ühine lugu. Iga kultuur on kontaktis ümbritseva maailmaga. Me laename, võrdleme, õpime ning saame niimoodi tugevamaks. Laenatu võib olla täitsa meie oma – nt Narva marss on osa nii Soome kui Eesti pärandist.
Ka meie tänane vaba ja killustunud kultuuriruum loob ühist lugu just erinevuste kaudu – on põhinarratiiv ja sellega haakuvad kõrvallood. Hoolduskindluse seisukohast on ülimalt oluline, et need lood oleks omavahel dialoogis, et inimene tunneks neis oma osalust. Nii nagu teeb liigirikkus ökosüsteemi tugevamaks, pakub liigirikas kultuur rohkem ellujäämise kunsti ja sidusust ühiskonnas.
Kultuurist vaimses kaitses rääkides ei tohiks me aga taandada kultuuri pelga vahendi rolli. Nii kaoks kultuuri oluline omadus – vabadus. Kultuur pole väärtuslik vaid seetõttu, et on hea instrument majanduse turgutamiseks või aju kapatsiteedi tõstmiseks. Sel on autonoomne väärtus, ja just selle autonoomsus, väärtus iseeneses, viib ühiskonda edasi.
Kultuuritrenn kasvatab kaitset
Kultuurirelvaga saab murda ja on ka murtud moraali ja identiteeti. TikTok-i on nimetatud Hiina pehme relvaks, mille sõltuvust tekitavaid tagajärgi ei oska me veel aimatagi. Reljeefsemade hinnangute järgi on TikTok psühholoogiline relv, millega Hiina püüab muuta terved lääne noorte põlvkonnad rumalaks ja pehmeks.
Nii Eestis kui Soomes tuntakse muret ajateenijate kehva füüsilise vormi pärast, aga noorte vaimse tervise probleemide taustal ei räägita vaimsest trennist. Kultuur pole vaid meelelahutus rindemeestele, vaid ühiskonna tugevaks kasvamise protsess. Kultuuri harrastav ja tarbiv inimene on vaimselt, mõtlemis- ja kujutusvõimelt tugevam. Kus on kultuuritrennid? Juba Charles Darwin kirjutas oma memuaarides: „Kui ma saaks elada oma elu uuesti, teeksin endale reegli vähemalt kord nädalas lugeda veidi luulet, kuulata veidi muusika. Nii oleks mu praegu kokku kuivanud aju osad suutnud säilitada oma teovõime.”
Uuringute järgi tugevdavad kultuurikogemused õppimisvõimet, kognitiivset võimekust ning säilenõtkust. Kultuuri pakutav emotio ja ratio koosmõju aitab tuvastada nüansse, millega püütakse meiega manipuleerida. Kultuur aitab taluda ja tuvastada erinevusi, aidates vastu panna mustvalgele populismile. Kultuur lisab kujutlusvõimet ja loob seoseid, mida muidu ei teki – võimalike maailmade ettekujutamine annab uut perspektiivi ja lahendusi.
Kultuur annab kokkukuuluvuse ja järjepidevuse tunde, lohutab ja aitab kriisides. Laulud, filmid ja raamatud on sõna otseses mõttes elusid päästnud. Kultuur vähendab negatiivseid tundeid ja kasvatab empaatiat. Kirjandus on lihtsaim näide, kuidas elada teise inimese elu. Kultuur aitab sõnastada raskeid kogemusi ja saada nendest üle.
Lühidalt – kultuur ehitab üles ja kaitseb, kui aju on treenitud. Laiska aju on kergem orjastada.
Eestis ja Soomes on üldine arusaam, et väikse rahva tähtsaim kapital on teadmised ja oskused, seepärast pole ka keele, kirjanduse ja lugemise olulisust vaja kuigivõrd põhjendada. Tundub, et Eesti kaitseb oma keelt paremini, sest erinevalt Soomest on kirjandus veel koolide ainekavas. Ometigi äratas suurt tähelepanu intervjuu Müürilehes, milles Marju Lauristini tundis kõhedust, et vaimselt suureks saamine pole enam popp.
Soomes hakkas paljudel kõhe pärast viimaseid PISA-tulemusi, mis osutas nõrgenenud lugemusoskusele. Rohkem kui iga viies 9-klassi õppilane loeb nii halvasti, et sellega ei saavuta ühiskonnas hakkama saamise taset. Kui inimene ei loe, jääb sõnavara vaeseks ja seega juhtub sama mõtlemisoskusega. Noor, kes ei loe, kasutab umbes 15 000 sõna. Kes loeb ka vabal ajal, kasutab umbes 50 000–70 000 sõna.
Kumba on kergem manipuleerida? Kes usub kergemini valeuudised? Kumb on allikakriitiline ja võimeline kriitiliselt mõtlema? Maailma valitsevad need, kellel on hea lugemisoskus. Seepärast peaks lugemisoskus olema riigikaitse ja hoolduskindluse prioriteet. Lugemuse vähenemisega kaasneb oht demokraatiale.
Laskemoona ja lugemisoskust
Mida siis eelnevat arvesse võttes ette võtta?
Peaksime lõpetama kõva ja pehme jõu definitsioonide kasutamise. Peame paremini sõnastama kultuuri vältimatu vajaduse. Peame kaasama kultuuritegelased riigikaitselistesse aruteludesse. Peame leppima, et ainsa rahvuslikku narratiivi asemel tuleb tugevus ristuvate narratiivide dialoogist ja osalusest. Peame järgima Darwini üleskutset ja pakkuma ajule „kätekõverdusi“ – üks luuletus, üks kunsti- ja muusikateos rohkem iga nädal.
Vaimne riigikaitse vajab sama analüütilisust ja pragmaatilisust kui materiaalne riigikaitse ja hoolduskindlus. „Uuri, kus on kitsaskohad, tugevda neid ja harjuta võimekusi,“ ütles Soome riigikaitsekõrgkooli rektor Mika Kalliomaa 2022. aasta kevadel.
Tegeleda samaaegselt laskemoona ja lugemisoskusega on keeruline ja aeganõudev ülesanne. Ent laskemoona hankides peame hoolitsema laste kultuuriharrastuste eest, lisama lugemust ja kasutama probleemide lahendamisel radikaalset loovust. Nii loome tuleviku lootust. Lootus on esimene ja viimane ellujäämise kunst.
Allikad ja lisainfo:
Vaimselt suureks saamine pole enam popp, intervjuu Marju Lauristiniga, Müürileht 21.5.2024 https://www.muurileht.ee/vaimult-suureks-saamine-pole-enam-popp-intervjuu-marju-lauristiniga/
Soome Hoolduskindluskeskus uurib hoolduskindlustegevuste alustamist kultuurisektoris, STT 28.2.2024 (soome keeles)
https://www.sttinfo.fi/tiedote/70110452/huoltovarmuuskeskus-selvittaa-kulttuurialan-huoltovarmuustoiminnan-kaynnistamista?publisherId=3345&lang=fi
Kultuur kui kaitse, arutelu Arvamusfestivalil, 12.8.2023
https://podcast.ee/arvamusfestival/stream-kultuur-kui-kaitse-by-arvamusfestival/
Ühiskonna kaitsetahe on suur, aga teisalt näeme kultuurilist lõhestatust. Ilmar Raag, Arvamusfestivali seerias sõnarokk 24.07.2023.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120218696/sonarokk-ilmar-raag-kriisi-ajal-soltub-koik-sellest-kas-inimestel-on-piisavalt-tahet-uksteist-aidata
Kultuur ja vaimne hoolduskindlus, Soome Rahvusooperi ja -balleti, Music Finlandi ja Hoolduskindluskeskuse vestlusüritus 26.02.2022 (soome keeles) https://www.hs.fi/kulttuuri/art-2000008754395.html
Eesti ja tema pehme võim. Daniel Vaarik, Sirp. 20.02.2014
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-02-20-16-19-28/
Meelis Oidsalu: Kultuur kui relv ehk „Sõlekesest nõuka-ajal“. Meelis Oidsalu. Eesti Ekspress. 1.3.2011
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/41274225/kultuur-kui-relv-ehk-solekesest-nouka-ajal
Sanna Pelliccioni seinajoonistus Haapsalu Lasteraamatukogus, kus esitleti tema ja Eppu Nuotio Balti ketist inspireeritud raamatut “Sinä päivänä / Sel päeval”.