Kolmapäeval (27.4.2022) asendasime koos instituudi Tallinna praktikandi Kristina Grönqvistiga Zoomi vahendusel Tallinna Ülikooli soome keele lektorit Karola Velbergi. Mina tutvustasin Soomes kõneldavaid keeli ja Kristina rääkis soomerootslusest. 

Tunni alguses tutvusid õpilased nelja Soomes räägitava keelega, mis tavaliselt suuremat tähelepanu ei pälvi. Nendeks olid karjala, Soome mustlaskeel ja soome ning soomerootsi viipekeel. Kõigepealt luges kumbki rühm ühest keelest rääkivat teksti ja tegi selle kohta lühikese ettekande. Lõpuks esitlesid rühmad oma teemasid teistele. PIdasin tekste esialgu liiga keerulisteks, aga õpilased said nendega suurepäraselt hakkama. 

Seejärel uurisime soomerootslust. Selle osa tegi eriti põnevaks Kristina mõtisklus enda soomerootsi identiteedist.  Näiteks oli üllatav kuulda Kristina kogemustest Rootsis, kus kohalikud ajasid segi soome ja soomerootsi keele või arvasid, et Kristina oli õppinud rootsi keelt Rootsis. Lisaks andsid kõneainet sõnad, mis eesti ja rootsi keeles sarnased on – näiteks eestikeelne “klaas” ja rootsikeelne “glas” või eestikeelne “praktikant” ja rootsikeelne “praktikant”. 

Tunnis osalenud õpilaste avatud ja julge suhtlemine tegi kogemuse eriti toredaks ja meeldejäävaks. Kohe tunni alguses esitas üks õpilane oma-algatuslikult küsimuse vene keelt rääkiva elanikkonna kohta. Just niisuguseid innukaid õpilasi vajame selleks, et hoida ja arendada soome-eesti keelesilda. 

Frida Ahonen, Soome Instituudi praktikant Tartus

Teemad:2022huvitav teadaKogemusSoome keel