Kui Eestis on olnud kombeks valida korraga vaid üks ema, kellele emadepäeval suurejooneliselt tänusõnu öeldakse, siis Soomes tunnustatakse igal aastal kümneid emasid. Neile kõigile antakse pidulikult üle Valge Roosi rüütelkonna I klassi orden.

medal sinise paela otsas

Soome Valge Roosi rüütelkonna I klassi medal ehk emadepäeva auraha

Emadepäeva-medali annab tunnustuse pälvinud emadele üle vabariigi president.

Ümara kujuga hõbemedalil on Soome Valge Risti rüütelkonna tunnus. Roosiga ristike on kuldne, lint on sinine.

Käesoleval aastal (2020) annetab president auraha ühtekokku 36 emale. Nende naiste hulgas on nii taluperenaisi kui ka linnas palgatööl käivaid emasid, üksikhooldajaid kui ka abielus naisi. Statuudi ainus piirang on vanuse alampiir: 40 aastat. Eraldi fookuses on ka Soome vähemused,  näiteks mustlased ning saamid. Seevastu ei ole laste arv olnud ema premeerimisel sugugi peamine kriteerium. Ka ei ole tunnustamisel oluline, kas ema on peres kasvanud lapsed ise sünnitanud või adopteerinud. President auraha andnud ka asendusemadele.

Esimest korda tunnustati Soomes emasid nimetatud medaliga 1964. aastal. Auraha anti üle tulemusliku kasvatustöö eest ning tseremoonia toimus oktoobrikuus, mil tähistati üleriigilist kodunädalat. Ent juba aasta hiljem premeeriti emasid selleks kõige sobivamal päeval, kui Rahvastikuliit ja sotsiaal- ning tervishoiuministeerium  korraldasid koosviibimise emadepäeva auks. 1965. aastast alates on tseremoonia toimunud igal aastal.

Emadepäeva traditsiooni võttis iseseisvunud Soome üle Ameerikast. Nimelt kuulutas 1914. aastal USA kongress välja emadepäeva tähistamise traditsiooni, valides kalendrist kõige õiterohkema aja – maikuu. Alates 1947. aastast on emadepäev Soomes ka ametlik lipupäev.

Allikad: Postimees, ritarikunnat.fi

Teemad:huvitav teadatähtpäevÜhiskond