Kui omal ajal tunti Fredrika Charlotta Runebergi peamiselt tema kuulsa abikaasa, luuletaja Johan Ludvig Runebergi abikaasana, siis tegelikult oli Fredrika palju enamat. Soome (täpsemalt soomerootsi) romaanikirjanik, ajakirjanik ja Soome ajaloolise romaani pioneer Fredrika Charlotta Runeberg sündis 2. septembril 1807. aastal Rootsi Kuningriigis Jakobstadis (soome keeles Pietarsaari) ja suri 71-aastaselt 1879. aastal Soome pealinnas Helsingis. Ta oli üks esimesi naisajakirjanikke ja toimetajaid Soomes ning üks esimesi – kui mitte päris esimene – naisõiguslasi.
Andekas laps
Fredrika sündis Jakobstadis kodanlikku perekonda. Suurema osa oma lapsepõlvest ja noorusajast elas ta Soome tolleaegses pealinnas Turus, kus oldi isa töö tõttu.
Fredrika oli andekas laps: juba nelja-aastaselt sai ta selgeks tähestiku ning asus seejärel oma vanaonu, Turu piiskopi Jakob Tengströmi rootsikeelsete lasteraamatute kallale. Algkooliks oli Fredrika juba katekismusegi läbi lugenud. Vanem vend Karl õpetas talle prantsuse ja saksa keelt. Fredrika luges palju ning kirjutas luuletusi.
13-aastaselt saadeti haige Fredrika mõneks ajaks Raahesse oma vanaonu, piiskop Jakobi juurde kosuma. Seal kohtas ta esmakordselt oma tulevast abikaasat Johan Ludvig Runebergi, kes oli tema nõbu.
Aadlipäritolu naine teeb tööd
Kui Fredrika oli 21-aastane, suri tema isa. Isa surm mõjus pere majanduslikule raskelt, lisaks hävis paar aastat hiljem, 1827. aastal suure tulekahju ajal Fredrika vanematekodu. Fredrika ja tema ema hakkasid teenima endile elatist käsitööga, ehkki seda peeti tollal aadlipäritolu naistele sobimatuks.
1828. aasta sügisel kolis Fredrika koos emaga Soome uude pealinna Helsingisse. Sama aasta detsembris kihlus ta Johan Ludvigiga, aga pulmadest ei saanud kehva majandusliku olukorra tõttu juttugi olla. See tuli kõne alla alles mõni aasta hiljem, kui Johan Ludvigil õnnestus saada ülikoolis kõnekunsti dotsendi ametikoht.
1831. aasta 21. jaanuaril abiellus Fredrika Johan Ludvig Runebergiga. Neile sündis tütar, kes suri juba lapseeas, ja hiljem seitse poega. Abielu algusaastad olid oma rahaasjade eest seni ise hoolt kandnud Fredrikale rasked nii majanduslikult kui ka vaimselt. Raha teenimiseks hoidis Fredrika koos enda omadega ka võõraid poisslapsi – neist üks oli hilisem kirjanik Zacharius Topelius.
Laupäevaselts (Lauantaiseura) ja kirjandusliku karjääri algus
1830ndatel osales Fredrika koos abikaasaga Laupäevaseltsi-nimelises ühingu koosviibimistel, kus arutleti kirjanduslike, filosoofiliste ja rahvuslike küsimuste üle. Laupäevaseltsi liikmed olid vaid mehed, ent naisi ja õdesid oli lubatud kaasa võtta. Ehkki Fredrika arvamusavaldustesse suhtuti seal kriitiliselt, siis nautis ta suhtlemist ühiskonna eliidiga, päevakajaliste asjade arutamist, viibimist oma ajastu kultuurielu keskmes.
Tänu Laupäevaseltsile ja abikaasale tekkis tal ka võimalus alustada kirjanduslikku karjääri: kui Johan Ludvig oli aastatel 1832-1837 Helsingfors Morgonbladi peatoimetaja, siis kirjutas Fredrika ajakirjale oma mehe palvel artikleid ja proosatekste (nt ajaloolise novelli „Den unga Nunnan“ („Noor Nunn“)) ja tegi võõrkeelsetele tekstidele korrektuuri. Kuna sel ajal ei peetud avalikku esinemist naisterahvale kohaseks, kasutas Fredrika pseudonüüme.
Kirjanduslik küpsemine, ühiskondlik aktivism
1837. aastal kolisid Runebergid Porvoosse. Ehkki Fredrika aeg oli tihedalt täidetud lastekasvatamise ja majapidamistöödega, kirjutas ta Porvoo-elu algusaegadel mahuka romaani „Den galnas dotter“ („Meele tütar“). Kahjuks polnud ta kirjutatuga rahul ja põletas selle ära.
1840. aastate teine pool oli Fredrika jaoks vaimses plaanis aktiivne. Ta õppis soome keelt ja asutas Porvoos naisteühingu, mille eesmärk oli tõsta tüdrukute haridustaset ja parandada vähekindlustatud inimeste olukorda. Ta tegi kaastööd erinevatele ajalehtedele ja ajakirjadele ning tõlkis välismaist kirjandust ja artikleid rootsi keelde.
Fredrika Runeberg oli esimene Soome autor, kes analüüsis kriitiliselt naiste staatust kodus ja ühiskonnas. Tema kirjandusliku pärandi hulka kuuluvad kaks ajaloolist romaani, mille mõlema fookuses ja peategelasteks on naised, ajastut on kirjeldatud naiste kaudu. Neist esimene, „Fru Katharina Boije och hennes döttrar“ (Proua Katharina Boije ja tema tütar), oli Soome esimene ajalooline romaan.
Tsiviliseeritud naine ja ema
Fredrika Runebergi naisideaaliks oli tsiviliseeritud naine ja ema. Tema olulisimad, naiste staatust orjusega võrdlevad kirjutised jäid tema eluajal avaldamata. Pärast Fredrika Runebergi surma ilmunud lühikeses autobiograafias „Anteckingar om Runeberg. Min pennas saaga“ (1946) kujutab Fredrika Runeberg end tõelise ja ambitsioonika autorina. Kirjutamine oli tema elu lahutamatu osa lapsepõlvest kuni viimaste eluaastateni.
Fredrika Runeberg on maetud Porvoosse Näsinmäki kalmistule.
Lisalugemist
Runebergi kook
Ühe legendi kohaselt on Frederika Runeberg Soome kuulsa paastuaja-koogi, Runebergi koogi autor. Johan Ludvig Runebergil olevat kodus magusaisu tekkinud ja Fredrika teinud majapidamises parajasti käepärast olnud nisujahust, piparkoogipurust ja mandlitest koogi, millele pani pärast küpsetamist kaunistuseks peale õunamoosi ja kattis suhkruglasuuriga.
Väidetavalt on Runebergi koogi näol tegemist siiski Porvoo kondiitri Lars Asteniuse 1840ndate aastate loominguga – Fredrika kook oli Asteniuse oma mugandus.
Soomes on tavaks süüa Runebergi kooki Johan Ludvig Runebergi sünnipäeval, 5. veebruaril.
Fredrika Runebergi Koduloomuuseum
Kolm aastat pärast Fredrika surma muudeti Runebergide Porvoo-kodu muuseumiks. Majast ja aiast sai üks linna populaarsemaid vaatamisväärsusi. Fredrikale meeldis tegeleda aiandusega – lisaks roosidele, pojengidele, marjapõõsastele ja õunapuudele leidub nende kodu aias ohtralt. liiliaid, Fredrika lemmiklilli.
Fredrika Runebergi stipendium
Alates 1987. aastast annab Rootsi Kultuuri Fond Soomes igal aastal Fredrika Runebergi sünnipäeval, 2. septembril tema mälestuseks välja stipendiumi „kogukonna emale“. See on mõeldud naistele, kes on silma paistnud poliitiliste või ühiskondlike saavutustega.
Stipendiumi saaja valib välja stipendiumikomisjon, kuhu kuuluvad Rootsi Kvinnoförbundeti, Soome Svenska Marthaförbundi, Svenska folkskolans vänneri ja Rootsi Kultuurifondi esindajad.
Fredrika Runebergi stipendiumi laureaatide hulka kuuluvad näiteks sellised silmapaistvad naised, nagu Elisabeth Rehn (1996), Märta Tikkanen (2001), Eva Biaudet (2006) ja Astrid Thors (2011).
Kasutatud allikad:
https://web.archive.org/web/20080227190525/http://www.ouka.fi/kirjasto/sara/runebergin.htm, vaadatud 26.01.2022
https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/679986/articles/563668, vaadatud 26.01.2021
https://www.porvoo.fi/fredrika-charlotta-tengstrom, vaadatud 26.01.2022
http://www.womenwriters.nl/index.php/Fredrika_Charlotta_Runeberg, vaadatud 31.01.2022
https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2845, vaadatud 31.01.2022
https://prabook.com/web/fredrika.runeberg/2450864, vaadatud 31.01.2022
https://inktank.fi/5-fantastic-fact-about-fredrika-runeberg-creator-of-the-runeberg-cake/, vaadatud 31.01.2022
https://en.wikipedia.org/wiki/Fredrika_Runeberg vaadatud 23.01.2022
https://fi.wikipedia.org/wiki/Fredrika_Runeberg, vaadatud 23.01.2022
https://finst.ee/ajaveeb/runeberg-palju-enamat-kui-lihtsalt-suur-maiasmokk/ , vaadatud 23.01.2023