Minna Canth oli Soome esimene naisajakirjanik ning tähelepanuväärne kirjanik ja ühiskondlik mõjutaja.
Temalt ilmus trükis kümneid näidendeid, tõustes sellega Aleksis Kivi kõrvale väärikale kohale Soome näitekirjanike ajaloos. Ent algul kirjutas naine varjunime all – näiteks oma esikteose “Novelleja ja kertomuksia” (1878) autor on Wilja.
Canthi sulest ilmus ka seitse pikka romaani, mitu jutustust, kõned ja ajaleheartiklid, mis olid kõik kirjutatud soome keeles. Tema tuntuim ja ühiskondlikus plaanis radikaalseim teos on “Töömehe naine” (“Työmiehen vaimo”; 1885). Näidendi vormis kirjutatud teose peategelane Johanna on just abiellunud. Selgub aga, et Risto ei olegi hea abielumees, vaid kohe pärast pulmi joob ta noorikuga majja tulnud raha maha ning saadab perekonna viletsusse. Lisaks ei suuda Risto maha jätta ka oma endist armastatut, mustlasneiu Homsantuutat. Mustlasneiule see aga ei meeldi ning kättemaksuks üritab ta meest tappa. Kriitikarahe alla satuvad lõpuks nii viinapudel kui ka meeste ülemvõim abielus.
1895. aastal kirjutas Canth muuhulgas mõrvaloo “Anna Liisa”, mis käsitleb lapsetappu ja armuandmist. Teoses tuleb esile dostojevskilik nägemus sellest, kuidas tehtut lepitab teo avalik kahetsus.
Ootame tutvuma Canthi teostega Soome Instituudi raamatukogus Tartus. Meilt saab ka kauglaenutada. Eesti keeles leiab meie riiulitelt kogumiku „Vaene rahvas“. Soome keeles on saadaval „Köyhää kansaa“, „Kauppa-Lopo“, „Salakari“, „Työmiehen vaimo (näidend)“, „Minna Canth – Ihmisen kuvia“ (novellid), „Papin perhe“ (arekeeles) ja „Anna-Liisa“ (näidend).
