Soome kunst Voronja galeriis

5Näituse “Seitse õde” kuraator on tänavu kevadel meie seast ootamatult lahkunud Soome ajakirjanik, kunstikriitik ja kuraator Otso Kantokorpi. Näitus on pühendatud tema mälestusele.

Soome kirjaniku Aleksis Kivi tuntud teos „Seitse venda“ on ka Eestis olnud omal ajal väga populaarne. See on lugu seitsmest vennast, kes üritavad leida oma kohta tulevases kaasaegses maailmas. Tuues paralleele Aleksis Kivi loole, on kuraator Otso Kantokorpi koondamas sel korral galeriisse seitse naiskunstnikku ehk „Seitse õde“, kes proovivad tänapäeval, postmodernseks tituleeritud ühiskonnas leida oma kohta. 
Näitusel saab näha Soome nüüdiskunsti tippu kuuluvate naiskunstnike Kaisu Koivisto, Emma Helle, Tuuli Saarekase, Sanni Seppo, Minnamari Toukola, Milja Viita ja Pauliina Turakka Purhose loomingut.

Mis on need küsimused, millele kunstnikud püüavad vastust leida, kui kõik küsimused on juba küsitud ja vastatud? Mis juhtub näiteks kunstnike keskkonnatundlikkusega, kui see asendada jätkuva tehnoloogilise innovatiivsusega, mida kunstimaailm tänapäeval dikteerib? Kas on võimalik tänasel päeval luua kohaspetsiifilist kunsti igapäevaste lihtsate väikeste asjade ja nähtuste abil? Kas see on huvitav, isiklikult puudutav ja südantliigutav kunst?

„Need küsimused on näituse koostamise lähtepunktiks ja vastates kahele viimasele neist – usun küll, et see on võimalik,“ põhjendas Kantokorpi teemavalikut ja lisab: „Need seitse tugevat Soome naiskunstnikku räägivad oma loomingu kaudu paremas usus vaimustavat ja liigutavat lugu ning Voronja galerii on täpselt õige koht nende lugude eksponeerimiseks.“

Toetajad: Soome Instituut, Kultuurkapital ja Taikalyhty

Otso Kantokorpi (1957–2018)

Näituse kuraator õppis Helsingi Ülikoolis kultuuriantropoloogiat, teoreetilist filosoofiat, poliitilist ajalugu ja sotsioloogiat. Ta on välja andnud kümneid raamatuid ning kureerinud mitmeid näitusi, lisaks on ta kirjutanud üle 4000 artikli paljudele väljaannetele. Aastatel 1998–2005 oli ta ajakirja Taide peatoimetaja, peale seda kuni 2010. aastani Kritiikin Uutiset peatoimetaja. 

Emma Helle (1979)

elab ja töötab Helsingis. Tema skulptuurid annavad aimu, kui palju on postmodernismi ja baroki kujundikeeles ühist. Kunstnik hindab puidu ja keraamika parimaid omadusi, kuid jätab endale vabaduse katsetada ja mängida nende materjalide mitmekülgsete võimalustega.

Kaisu Koivisto (1962)

on Helsingis elav ja töötav kunstnik. Tuntust on ta kogunud ennekõike looduslikest materjalidest installatsioonide ja fotodega, milles tõuseb esile põhjamaise maastiku iseloom. 

Tuuli Saarekas (1988)

elab Helsingis. Saarekas on erinevate materjalidega töötav skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle looming kujutab inimlikkust ja elu. Tuntakse teda eelkõige osavalt valmistatud taimeskulptuuride järgi.

Sanni Seppo (1960)

on Helsingis elav fotokunstnik, kelle looming käsitleb inimese ja looduse suhet. Sari “Väike paradiis” koosneb linnaaianduse jäädvustustest, mis tehtud Helsingi Kivinoka suvilarajoonis ja Tiigiaia ning Hiinalinna asumites Tartus. Fotod toovad esile vaba ruumi, looduse ja loovuse tähendust inimestele ja kogu linnakultuurile. 

Minnamari Toukola (1982)

on Helsingis töötav kunstnik, kelle tööd sünnivad leitud materjalist ja saavad inspiratsiooni elatud elust. Voronja galerii jaoks sünnib Toukola käte all uus teos ümbruskonnast leitud materjalidest ja neist inspireeritud lugudest. 

Pauliina Turakka Purhonen (1971)

on Helsingis elav ja töötav skulptor ja maalikunstnik. Tema nukulikud tekstiiliskulptuurid on inspireeritud  sageli tema enda lähikondsetetest ja inimsuhetest, mis on segatud argipäev kunstiloomotiividega. 

Milja Viita (1974)

on Porvoos elav maali- ja meediakunstnik, kelle loob katsetustest ja dokumentaalsetest elementidest sündinud ajakudumeid. Voronjasse toob ta oma vastvalminud loodusfilmi “Eläinsilta U-3033” (Loomasild U-3033), mis kasutab ka loomakaamerate salvestisi.