Tänavuse Finlandia ilukirjanduse auhinna nominendid valib välja komisjon, mille esimeheks on lugemisaktivist ja blogija Kirsi Ranin ning liikmeteks filmiprodutsent Ilkka Matila ja raamatukaupmees ja galerist Eira Sillanpää. Tänavune „kirjandusdiktaator“ on professor ja tantsukunstnik Jorma Uotinen, kes valib kuue kandidaadi seast võitja. Hindamiseks esitati üle 150 raamatu.
Kõigi kategooriate võitjad kuulutatakse välja 29. novembril. Allpool kandidaadid ja nende valimise põhjendused.
Laura Gustafsson: Mikään ei todella katoa (Miski ei kao päriselt) Like
Teos on pöörane, mõnikord lausa uskumatu lugu hukkaläinud maailma äärealalt. Külmad, hirmsad faktid ja jutustamisoskus põimuvad küsimusteks, kuidas käituda, kui mitte miskit ei paista liikuvat paremuse poole, vähemalt mitte karmistuv intensiivtootmine ja loomade õigused. Teos suudab jahmatada ja mõjuda mitmel tasandil tänu oma kirjanduslikule tugevusele.
Antti Hurskainen: Suntio (Kirikuteener) Siltala
Usk, lootus ja armastus on kristliku õpetuse kesksed teemad, millest tänapäeva kirjanduses harva esile tõstetakse. Teos julgeb need ette võtta ja seab kahtluse alla luteri kiriku bürokraatliku suhte usuga. Teos on erakordselt kirglik lugu ühe inimese usu absoluutsusest, mida on näha ka tema igapäevaelus. „Kirikuteenri“ keel on sama täpne kui peategelase mõttedki.
Pasi Ilmari Jääskeläinen: Kuurupiilon anatomia (Peituse anatoomia) Atena
„Peituse anatoomia“ on erakordse peategelase meeldejääv arengulugu. Samas kirjeldab see laiemalt noorte mässu süsteemi vastu ja seda, kuidas revolutsioon võib oma lapsed ära süüa. Teos käsitleb õnnestunult seksuaalsuse erinevaid vorme ja salliva pilgu tähtsust. „Peituse anatoomia“ keskmes on müsteerium, mille lahendamine viib lugeja omade seaduspäradega maagilisse maailma.
Sirpa Kähkönen: 36 uurnaa – Väärässä olemisen historia (36 urni – eksimise ajalugu) Siltala
Sirpa Kähköneni jõuline ja panoraamne jutustajahääl ehitab silla üle põlvkondadevahelise kuristiku. Selles jõulises teoses põimuvad mineviku taak ja haavad ajaloo pöördepunktidega. See on romaan, mis hõlmab ühte ööd või siis tervet sajandit, mida esemed oskuslikult raamistavad. Ka karmis maailmas on ilu ja hellust, kui seda vaadata läbi teose empaatiliste prillide. Eesti keeles on ilmunud Sirpa Kähköneni romaan „Graniitmees“ kirjastuselt Varrak ja “Nõmmeliivatee” kirjastuses Koolibri, mõlemad Piret Saluri tõlkes).
Miki Liukkonen: Vierastila (Võõrsil) WSOY
Romaan on tähelepaneliku vaatleja verbaalne seiklus. Teose peategelase maailm pakatab meeli erutavatest, üllatavatest sündmustest ja juhuslikult esile kerkivatest tegelastest. Tekst voolab pisiasjade juurest maailmakõiksusse ja konkreetsest illusioonideni. Teos on mosaiikne küllusesarv, kus meisterlikult kirjeldatakse võõrandumist, armastuse igatsust, vaimseid vapustusi ja sügavat inimlikkust.
Iida Turpeinen: Elolliset (Elusad) S&S
Inimese suhe looduse ja teiste elusolendite ning loomade kasutamine toorainena on tänapäeva moraalifilosoofilise diskussiooni keskne teema. „Elusad“ käsitleb teemat haaravalt, ühendades mitmel erineval ajatasandil teaduse ajaloo ja üksikasjalikult kujutatud tegelased. Teos muudab tüki tundmatust loodusest nii elavaks, et lugejal tekib tahtmine minna muuseumisse, et Stelleri meriõhva skeletiga sama õhku hingata.
