Raamatukogus on statistika-aeg ja ühtlasi ka aeg heita pilk Soome Instituudi raamatukogu enim laenutatud raamatutele. See on väärt nimekiri, kust leiate täiendust ka oma lugemisplaanidesse.

Ilukirjanduse puhul oli mõnevõrra üllatav, et esiviisikusse ei sattunud ühtki eesti keelde tõlgitud soome autori teost. Teisalt näitab see soome keele oskuse kasvu. Lugemine rikastab sõnavara ja võõrkeeles lugemine õpetab uusi sõnu, aga ennekõike muidugi uusi mõtteid ja räägib uusi lugusid.

Kõige rohkem laenutati Soome Instituudi raamatukogust eelmisel aastal Merja Mäki paljukiidetud romaani „Ennen lintuja“ (Enne linde). Teine ja kolmas koht jagunesid Maria Turtschaninoffi „Suomaa“ ja Meri Valkama „Sinun, Margot“ vahel. Mõlemad raamatud on saadaval ka eestikeelses tõlkes,  neist esimene „Pärandmaa“ nime all (tlk Tõnis Arnover, Rahva Raamat 2023) ja „Sinu Margot“ on ilmunud Piret Pääsukese tõlkes kirjastuses Hea Lugu (2022).

4.-6. kohta jagavad Anneli Kanto „Rottien pyhimys“ (Rottide pühak), Tommi Kinnuneni „Pimeät kuut“ (Pimedad kuud) ning Satu Rämö „Hildur“, neist viimane on ilmunud ka eesti keeles Toomas Tallo tõlkes (Eesti Raamat 2023).

Lastekirjandusest loeti võrdselt enim eesti keeles Tuutikki Toloneni „Agnes ja unenägude võti“ (tlk Hille Lagerspetz, Eesti Raamat 2020), Magdaleena Hai „Painajapood ja kadunud hambad“ (tlk Kristiina Kass, Postimees Kirjastus 2020) ning Riina ja Sami Kaarla „Loomaabi on teel!“ (tlk Kadri Jaanits, Rahva Raamat 2021).

Õpikutest oli populaarseim „Suomen mestari 1“ ning ajakirjadest Suomen Kuvalehti.

Eestikeelsetest tõlgetest loeti enim Satu Rämö „Hildurit“, teisele kohale platseerus Jari Järvelä „Aino A.“ (tõlkinud Kai Aareleid, Ühinenud Ajakirjad 2023).

Võisime rõõmuga tõdeda, et meie lugejad oskavad väärt kirjandust hinnata. Selle teadmisega me raamatukokku pidevalt uut soome kirjandust juurde hangimegi.

Teemad:KirjandusRaamatukogu