Liina Ergma

Mu elu on lapsest saadik kulgenud vaheldumisi Eestis ja Soomes. Kõik algas sellest, kui olin 7-aastane ja minu ema otsustas minna Soome. Temast sai ühe väikese kooli muusikaõpetaja. Ühel õhtul kutsus selle kooli direktor, ema ülemus, meid enda juurde külla ja sel ajal, kui nemad suurte inimeste juttu rääkisid, sain mina raamatuid vaadata. Nii sattus mu kätte esimest korda Mauri Kunnase Koiramäki.

Kirjanik Mauri Kunnase teosed olidki mu esimene kokkupuude Soome ja soome kultuuriga. Neist päris esimese, “12 kinki jõuluvanale” lugesin lõhki juba Eestis elades ja eestikeelsena. Nüüd korraga oli mu käes aga soomekeelne raamat… Mind haarab siiani Kunnase oskus rääkida oma maa ja kultuuri lugu, kirjutades lastele sobivalt ja nii detailirohkelt, räägib ta päriselt toimunud lugusid ja avab ajalugu.

Koiramäki on ka Soome Instituudi raamatukogus olemas ning sellest on hea Soomega suhte loomist alustada. Minu jaoks on selle raamatuga nüüd ka omamoodi ring täis saanud: jaanuaris 2020 alustasin tööd Soome Instituudi programmijuhina ning mu töökoht asubki Tartus, instituudi raamatukogus. Omamoodi vahva detail on seegi, et kirjutasin ka oma bakalaureuse töö just Mauri Kunnasest ja tema raamatutest. Aga see on juba hoopis üks teine teema.