Mõne nädala pärast peame taas jätma hüvasti ühe toreda inimesega, kelle praktika aeg Soome Instituudis jõuab lõpule. Veera Mononen on olnud meie raamatukogus tööl alates veebruarist 2020 ja andnud instituudi tegevusele palju juurde. Seetõttu kasutasime võimalust ja küsisime Veeralt enne äraminekut mõned küsimused – mälestuseks endale ja jagamiseks instituudi sõprade ja tulevaste praktikantidega.
Palun räägi natuke oma taustast. Kust sa pärit oled, kas ja kuidas see sind mõjutanud on?
Olen pärit Põhja-Karjalast, aga viimased kaheksa aastat enne Tartusse kolimist elasin Oulus. Oulu on minu jaoks peaasjalikult õpingutega seotud linn, sest alguses kolisin sinna just nende tõttu. Olen õppinud kirjandust ja raamatukogundust, olnud praktikal ning teinud suviti tööd erinevates raamatukogudes ja [Oulu kultuurimaja] Valve sõnakunstikoolis.
Oulu on pidevalt muutuv, seal on ja jäetakse ruumi linnakultuurile. Seega on see elamiseks väga mõnus paik. Otsin parajasti tööd nii Tallinnas kui ka Oulus. Oleks lahe, kui saaksin tutvumist Eestiga jätkata, aga naasen meelsasti ka Oulusse.
Mida sa õppinud oled? Kuidas selleni jõudsid? Kas plaanid oma tööelu sellega siduda?
Olin juba varasemalt mingil määral raamatukogutööd teinud. Eelmised praktika- ja töökohad olid siiski lühiajalised, vaid paari kuu pikkused. Soome Instituudis olen õppinud, et raamatukogus töötamine on pidevalt pooleliolev ja samas pikaaegne tegevus. Näiteks olen saanud osaleda fondi koostamises, alates teemade valikust kuni raamatute mahakandmiseni ja näinud, kui värskendavalt see raamaturiiulitele mõjub. Samuti olen saanud korraldada raamatukogus toimuvaid sündmusi – näiteks vedanud muinasjututunde ja vestlusõhtuid, andnud raamatusoovitusi – ja neil osaleda. See on olnud tore ja õpetlik.
Õpitust kõige olulisem on ilmselt siiski eesti keele oskus, mis on praktika ajal tohutult arenenud.
Millal kuulsid esimest korda Soome Instituudist? Kuidas sündis plaan praktikandiks tulla? Kuidas liisk Eesti kasuks langes?
Kuulsin instituudist esmakordselt alles siis, kui mu õppejõud Oulu Ülikoolis seda võimaliku praktikakohana mainis. Olin varem natuke Tallinnas elanud ja tahtsin rohkem eesti keelt õppida. Seetõttu kandideerisingi vaid Eestis asuvasse Soome Instituuti. Olin ka oma õpingutega ummikusse jooksnud ja mõtlesin, et praktika võiks olla hea hingetõmbepaus üliõpilaselust.
Missugune ettekujutus sul instituudi tegevusest varem oli? Missuguseid üllatusi ette on tulnud?
Ausalt öeldes ei teadnud ma instituudi tegevusest enne mitte kui midagi. Alles siis, kui kuulsin, et siia võib tulla praktikale, hakkasin guugeldama. Ka ei olnud ma varem käinud Tartus.
Kuna olin end veidi instituudi tööga kurssi viinud, siis otseselt üllatusi pole olnud. Ehkki ma ise olen töötanud vaid Tartus asuvas raamatukogus, siis kord nädalas toimuvad meeskonnakoosolekud ja sotsiaalmeedia tekitavad küll tunde, et instituudis tehakse palju ja eripalgelist tööd.
Palun kirjelda oma praktikakogemust. Milliseid õnnestumisi/ebaõnnestumisi/väljakutseid oled kogenud? Milliseid isikuomadusi on sellel praktikakohal rohkem tarvis kui teisi?
Praktikaaeg on olnud huvitav ja tore, ehkki on ette tulnud ka üllatusi ja muutusi. Kuu aega pärast praktika algust pani raamatukogu uksed kinni ja hakkasin tegema kaugtööd Oulust (loe selle kohta lähemalt ajaveebist (link)). Pärast suvepuhkust muutus raamatukogu asjade eest vastutav programmikoordinaator. Sügisel on raamatukogus taas palju enam sündmusi korraldatud, ehkki planeerimistöös peab pidevalt arvestama koroonaviiruse levikut.
Koroona on, muidugi mõista, oluliselt mõjutanud kogu praktikakogemust. Olin lootnud nädalavahetustel ja puhkuste ajal Eestis rohkem ringi reisida. Ka igasugustel üritustel käimist ja uute inimestega tutvumist on olnud vähem, ehkki Tartu on saanud päris tuttavaks. Õnneks olin valinud elukohaks ühiskorteri, nii et vähemalt kodus on alati keegi seltsiks.
Kõige rohkem ootasin lastele muinasjututundide, töötubade ja lugemissoovituste andmist ja läbiviimist ning koolide külastamist. Õnneks olen saanud seda sügisel teha. Tahaksin töötada laste- ja noorteraamatukogu hoidjana ja kõik sellega seonduv on minu jaoks kasulik.
Instituudi praktikandiks sobib algatusvõimeline ja lobisemishimuline inimene. Raamatukogu on üsna väike ja kliente käib mõõdukalt, aga püsikliendid tulevad meelsasti juttu puhuma, lehti lugema ja saavad kiiresti tuttavaks. Suhtlusoskust läheb tarvis ka vestlusringides, mille vedamine kuulub praktikandi tööülesannete hulka.
Kirjelda oma täiuslikku päeva
Ma käin tööl, aga täna on vaba päev. Saan pikalt magada, ärgata kassi nurrumise peale ja nautida aeglast hommikusööki. Siis loen tunnikese või paar, kirjutan midagi ja õhtul teen heas seltskonnas süüa. Täiuslikul päeval pole kusagile kiiret ega vaja midagi teha.
Suur aitäh Sulle, Veera! Õnn kaasa!
