“Me oleme kõik käsitöölised,” tõdeb Harri Koskinen talle omase tagasihoidlikkusega. Kahtlemata on ta Soome disainiajaloo üks tähti. Liigsest priiks lihvitud meister, kes usub, et usinuse, korraliku koolituse ja tehtud valikute kaudu vormub tulevik. “Sest kui käsitööoskusest saab amet, peab tegijal olema väga kindel nägemus ja tehtul kindel eesmärk,” sõnastab ta edu valemi. 

Ta on peagi 50. aastane ning pole teadjamate sõnul inimesena suurt muutunud: alati ühtmoodi naerune, sõbralik ja sihikindel. Sügiseti käib Koskinen jahil.

“Kõige keerulisem on hiilivalt jälitades küttida,” tunnistab ta.

4200 asukaga Karstulast pärit maalapsena pole talle võõrad ei talutöö ega -loomad. Ta käib siiani igal võimalusel kodustele abiks ning veedab lapsepõlvemail õdede-vendadega aega. 

Laias maailmas on Harri perekond muuhulgas parim sõber, moelooja Paola Suhonen. Kuid seltskonnalehe veergudel Koskineni naljalt ei kohta. Tema töid aga eksponeeritakse aeg-ajalt pea igas Soome ajakirjas. Pole ka ime. Sest Koskineni tuntuim praktilise väärtusega kunstiteos hullutab siiani inimesi üle kogu maailma. 

Kuulsus tabas tollal 26-aastast tudengist loojat vaat et üleöö (vt. allpool Block lambi lugu). Koolitööna sündinud idee teostuse leidis 1997. Aastal toimunud ARTEKi näituselt seda külastanud Stockholmi disainimaja esindaja. 2000. Aastast kuulub praktiline valgusti New Yorgi moodsa kunsti muuseumi püsikollektsiooni ning on Koskineni tooteist enimmüüdud artikkel tänaseni.

Oma loomingust kõneldes räägib ta meelsamini põhimõtetest kui kindlast stiilist. 

”Ideed on õhus, ma pigem laenan neid, ent lähtun alati lihtsusest,” valgustab Koskinen.

Liigse vältimine ongi kunst omaette.

Need vähesed intervjuud, mis disainer kohalikule või rahvusvahelisele meediale on andnud, on sümpaatse inimese tasakaalukad ja inspireerivad mõtteavaldused. 

“Ma väldin edevust,” lausub Koskinen lihtsalt. 

Talle meeldibki rohkem minimalism. Kõiges. Ehkki oma loodud taiestes on minimalistlik joon pigem juhus kui taotluslik.

“Tõsi, tellija soovist lähtudes olen teinud igasuguseid asju, kuid puhtalt iseendana töötades sünnib alati pigem – julgen isegi öelda et naiivne tööde. Sest lähtun lihtsast vormist, materjalile iseloomulikest joontest ja värvusest.”

Sõna design on Koskineni sõnul tänases maailmas üle tähtsustatud, koguni valesti kasutatud mõiste, sest selle taha peidetakse juba igasugu tühisust ning mõned lihtsalt edvistavad selle sõna varjus. 

“Disaini eesmärk on arendada tööstuslikult toodetud esemeile mõistlik vorm,” täpsustab Koskinen. Ta lisab: “Mõttega vormitud (disainitud) toode on kvaliteetne ja kauakestev.”

Koskineni loodud tooteid iseloomustab ennekõike funktsionaalsus ja ranged esteetilised kriteeriumid. Materjalidest eelistab ta klaasi, ent kasutab meelsasti ka erinevaid kooslusi. Samas rõhutab Koskinen, et klaas ei ole ta lemmikmaterjal. Kuid kuna tema tuntus – ikkagi Block Lamp – on klaasiga seotud, kuulub klaas ka  materjalieelistuse nimekirja tippu.

“Tegelikult on minu lemmikmaterjalid hoopis pastakas ja paber, sest idee hakkab vormuma just neid kahte kasutades,” tunnistab ta humoorikalt. 

Enam kui 20 aastat disainerina töötanud mees hindab üha enam ideele ja vormingul eelnevat tööd – mõtte- ja taustatööd. 

“Kõige huvitavamad asjad on tegelikult päris keerulised,” teab Koskinen

“Loodus peab avalduma uudishimu, kirg ja inspiratsioon – ainult nii saab töötada parima lahenduse nimel. Pelgalt esteetika ja kompositsiooniga mängimisest ei piisa,” toonitab ta. 

BLOCK LAMP – aastal, kui Harri Koskinen õppis ülikoolis parasjagu materjaliõpetust ning Iittala-tehasesest anti tudengitele ülesanne panna käega katustavasse vormi väljend “kingikultuur”.
Idee hakkas hargnema mõttest, et kingitus on tavaliselt pakitud – karpi või paberisse. Koskinen muutis kingipakiks klaaskuubiku. Ta proovisin kuubikusse pakkida erinevaid esemeid, kuni tuli sähvatus – valgus kui kingitus. Edasi katsetas noormees juba lambipirniga, kuni tekkinud valguskarbist sai meeleolulooja. Praktiline toode on ühtaegu ka austusavaldus USA leiduri Thomas Alva Edisoni (1847-1931) leiutatud lambipirnile. 

Koskineni on disaininud kõike: mööblit, lauanõusid, valgusteid, klaasesemeid, küünlajalgu, kellasid, tekstiili ja elektroonikaseadmeid. 

“Minu jaoks on tõeline väljakutse mööda vaadata kõigist neist võimalustest, mida pakub tänapäeva tehnoloogia. Kuid olen jõudnud arusaamani, et mida lihtsam on vorm, seda vähem kulub vahendeid selle valmistamiseks vaja läheb ja seda lihtsam on sündinud toodet ka lõpuks taaskasutada,” arutleb Koskinen. Ta unistab juba pikemat aega puhtamast ja tervemast maailmast

Soome disainist laiemalt ja tagasivaatavalt kõneldes tõdeb tipptegija, et aegade jooksul on see päris palju muutunud.

„Enam ei looda hiigelkogustes kultuslikku tarbedisaini,” avaldab Koskinen. “Tänane Soome suundub tema sõnul üha enam teenusdisaini poole ning meeskonnana tegutsevad loojad on sageli juba üksiküritajast edukamad. Disainereid leiab ka üha enam transpordi- ja keskkonna valdkonnast ning kogu mõiste tervikuna on laiem kui kunagi varem. 

Muutuste keskel unistab Koskinen sellest, et tal oleks rohkem aega ja vabadust luua midagi, mis on tuleviku ühiskonna heaks vajalik. Et puhas talutoit ei jääks ta ainsaks panuseks puhtama ja tervema maailma loomisel. 

Üks samm selles suunas on juba olemasoleva väärtustamine. Hiljuti proovis Koskinen taas kätt näitusekuraatorina. Nimelt seadis ta nüüdisaegse disaineri vaatenurgast kokku ülevaate oma eeskuju ja kolleegi, Soome disainilegendi Tapio Wirkkala (1915-1985) loomingust. Näitus “Still / Life – Tapio Wirkkala retrospective” oli Soome juubeliprogrammi raames esil Espoo moodsa kunsti muuseumis EMMA .

5 x made by Harri Koskinen:

  1. ARABIA Oma-sari (2007) ehk kandik, karahvin, klaasid  – materjal on kasutuskõlblik ja keskkonnasõbralik.”
  2. PET-pudel, karastujookide tootja Olvi (2007) – samas pakendis on müügil vesi, limonaad ja siider
  3. Issey Miyake, Seiko Twin-käekell (2003) – kaksiktablooga kell.
  4. Genelec 6040A (2002) – kümme aastat kestnud koostöö üks vorme on monoliitkõlar.
  5. Sofabed, Harri Koskinen Works (loodud 2000, turul alates aastast 2009) – mitmeotstarbeline, lihtne mööblitükk

+1 ehk UUNO

Soome spordigala iga-aastasel tseremoonial antakse võitjaile üle Koskineni disainitud auhinnapokaal UUNO. Koskinen oli üks kolmest disainerist, kellel ideekavand teha paluti. Hantlit meenutav ese on valmistatud hõbedatud klaasist. Püsti asendis kuvab ese Rooma number ühete (uuno) ning taiese kõrgus on 40 cm. 


Intervjuu ilmus esmakordselt disainiajakirja IDEE Soome 100 -teemanumbris. Kasutatud allikad 2010-2016 ilmunud intervjuud: Soome rahvuringhääling YLE telesaade “Arto Nyberg”, veebiportaal idealista.fi, youtube.com, haarikoskinen.fi