Jalutuskäik Läänesadamast Soome Erätauko (Aeg maha) sügisdialoogide arutelule Sörnäineni linnajaos DialogiAkatemias on palistatud mälestusmärkidega keeruliste saatustega inimestele. Dialoogid annavad sõna kõigile ja kuulavad kõiki – selles ongi dialoogi mõte, mitte vaidluses saavutatud võit või vestluspartneri suu sulgemine mahlaka argumendiga.
2001. aastal avati Helsingis Kamppis Lapinlahti pargis läti skulptori Oskars Mikansi loodud ausammas Arvo Kustaa ”Arska” Parkkilale (1905-1978) Ihminen nousee roskalaatikosta (Inimene tõuseb prügikastist). Enamik pole sellisest mehest kuulnudki. Ta ei olnud kirjanik, väepealik ega president, vaid Helsingi kodutu alkohoolik, kes pärast alkoholist loobumist pühendus kaaskannatajate aitamisele. 1961. aastal asutas ta koos abikaasa Olga ja kahe saatusekaaslasega Fredrikinkatu endisesse söekeldrisse alkohoolikute päevaklubi Suoja-Pirtti ry (MTÜ Kaitsetare), mille eesmärk on aidata ja toetada sõltuvusprobleemidega inimesi. Tema asutatud Lepakko ehk Lepakkoluola (Nahkhiireurg) Ruoholahtis tegutses aastatel 1967–1979 majutas kodutuid alkohoolikuid. Helsingi peab meeles oma argisangareid.
Aleksis Kivi ausammas Helsingi raudteejaama ja Rahvusteatri vahel. Soome rahvuskirjanik, kelle aeg polnud veel sellise loomingu jaoks küps. Kivi suutis kirjutada kõrgel tasemel mitmes žanris (mh draamat) ajal, mil soomekeelse kirjanduse traditsioon sisuliselt veel puudus. Kivi haigestus peagi pärast oma peateosele „Seitse venda“ (1870) osaks saanud hävitavat kriitikat, tal algasid „vaimsed häired“ ning 1871. aasta kevadel jõudis ta Lapinlahti vaimuhaiglasse, kus tal diagnoositi krooniline melanhoolia, mille põhjustajaks arvati aneemia, alkoholismi ja kirjandusliku väärikuse solvamist. Aasta hiljem suri Aleksis Kivi vaid 38 aastasena teda elu lõpus hooldanud venna juures.
Johannes Haapasalo (1880-1965) skulptuur Nyrkkeilijät (Poksijad) paikneb Hakaniemis Paasivuori pargis. Modellideks olid soome poksijad Uuno Pitkä ja Armas Wilkman. Teos valmis 1930. aasta skulptuurikonkursi tulemusel ning see avati 1932. aastal. Praegu kuulub skulptuur HAM Helsingi kunstimuuseumi kogusse.
Väinö Alfred Tanner (1881–1966) oli üks 20. sajandi esimese poole silmapaistvamaid Soome poliitikuid. Ta osales Tartu rahu läbirääkimistel, oli Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei (SDP) esimees aastatel 1918–1926 ja 1957–1963, Soome peaminister 1926–1927 ja minister mitmes valitsuses 1937–1944, sealhulgas välisminister Talvesõja ajal. Aastatel 1946–1948 oli ta vangis süüdistatuna sõjaaegses nõukogudevastases tegevuses, kuid naasis poliitikasse, olles korduvalt valitud parlamenti ja presidendi valijameheks. Lisaks poliitilisele tegevusele oli ta osaühingu Elanto tegevjuht 1915-1945.
Helsingi on roheline, skulptuuriderikas ja mitmekesine linn. Kestlikkus kõige laiemas mõttes, mitmekesisus ja minevikukogemuste tulevikku kaasa võtmine jäid kõlama ka tulevaste dialoogide teemadena DialogiAkatemias. Hiigelsuured teemad, mis vormitakse sügiseks konkreetseks dialoogideks. Seni nautige suviseid jalutuskäike Helsingis, kus on endiselt parginurki ja nurgataguseid, mis seni avastamata.
Head suve!
