Kui Eestis arvatakse sageli, et muuseumis on paras käia sombusel sügisajal või äärmisel juhul vihmasel suvepäeval, siis Soomes käiakse muuseumis igal ajal. Viimaste aastatega on Soomes muuseumis käimine saanud sisse erakordse hoo.
Paljuski on sellele kaasa aidanud Museokortti (ehk muuseumikaart), millega saab käia Soome muuseumides kogu aasta jooksul piiramatult. “Künnis tavaelu ja muuseumide vahel on muutunud oluliselt väiksemaks. Soomlased on saanud tänu muuseumikaardile aru, et muuseumis võib käia nagu raamatukogus või poes. Muuseum on osa igapäevaelust,” tõdeb Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.
“Muutus on olnud tõesti silmaga nähtav. Museokorttit kutsutakse täielikuks edulooks, kümnendi parimaks kultuuritooteks ja suuresti tänu sellele ületati enne pandeemiat kõik muuseumides käimise rekordid,” tõdeb Valkeeniemi.
Soome Instituudi juht tunnistab, et võtab aeg-ajalt ette muuseumiskäike ka ilma suurema plaanita. “Kuulusin varem nende soomlaste hulka, kelle jaoks muuseumid olid seotud pidulikkuse, harituse ja kõrgkultuuriga. Aga nüüd on muuseumis käimine saanud igapäevaseks normaalsuseks,” ütleb Hannele. “Olen astunud muuseumisse ka täiesti juhuslikult, lihtsalt kui mõni muuseum jääb teele. Ja avastanud selliseid muuseume, mida pidasin varem natuke veidraks või mille kohta ei osanud oodata, et sealt midagi huvitavat leian.”
Soome kultuuris on olnud raamatukogudel oluline roll. “Muuseumikaart on teinud muuseumidest samasugused lihtsasti ligipääsetavad kohad, kus kohtuda tuttavatega, puhata meelt ja treenida mõtlemist. Võrreldes kui palju aega ja raha kulub jõusaalis lihaste treenimisele, on muuseumides mõttetrenni tegemine oluliselt lihtsam ja soodsam,” naljatleb Valkeeniemi.
“Muuseumis käimine tundub, nagu see oleks tasuta. Muuseumipileti hind on tegelikult nagu mõni maks või teleteenuse kuutasu. Maksan korra ja seejärel on kasutamine piiramatu. Muuseumikaart tasub end ära juba siis, kui käia muuseumis vaid mõni kord aasta jooksul,” kinnitab ta.
Külastajate arv kasvas kolmandiku võrra
“Inimestel on asjadest küllalt ja nad vajavad vaimseid väärtusi. Neid saame me pakkuda,” tõdes Ateneumi kunstimuuseumi juht Marja Sakari 2019. aastal, kui muuseumikülastuste arv tegi suure kasvu. Ta on kindel, et muuseumikülastuste suure kasvu taga oli just Museokortti. Pandeemia lõi kaardid muidugi segamini.
Lisaks mugavamale külastamisvõimalusele näitas Aalto ülikooli uuring üheselt, et muuseumikaardist on kasu ka muuseumidele. Uuring tõdes, et muuseumikaardi omanikud käivad muuseumis keskmiselt korra kuus ja kaardi omamine mõjutab muuseumides käimise kultuuri.
Seitse aastat tagasi Soomes turule tulnud Museokortti on aidanud purustada Soome muuseumide kõik senised rekordid. Kui 2016. aastal käisid soomlased muuseumis 6,6 miljonit korda, siis 2019. aastaks oli külastajate arv kasvanud juba 7,6 miljonini. ”Sel suvel on ületatud juba ka kõik koroonaajale eelnenud külastuste rekordid, nii et Soomes on muuseumides käimise rütm kenasti taastunud,” tõdeb Valkeeniemi.
Muuseumikaardi müügitulu jaotatakse liitunud muuseumide vahel, nii et ühes külastajate arvuga on kasvanud ka muuseumide tulud.
Muuseumisse Tinderi-kohtingule
Mõtteviiside ja tarbimisharjumuste muutumisest annab aimu ka see, et muuseumikaarti suhtutakse kui investeeringusse oma heaolusse. “Täpselt nagu jõusaali liikmekaardi või uue ja meeldiva mööblieseme ostu puhul,” ütleb Soome Instituudi juhataja.
Valkeeniemile meenub ka üks Soome blogija, kes kirjutas, kuidas sattus muuseumikaardiga Tinderi-kohtingule. Kultuurses kohtumine seltskonnas on turvaline ja ühise jutuaine leidmine on lihtne. “Materiaalsete asjade asemel elamuste hankimine on kasvav trend. See tuleb ka tervisele kasuks – maailma terviseorganisatsioon on leidnud, et nii kunsti kui ka kultuuri loomine ja kogemine parandab vaimset tervist ja heaolu,” viitab Valkeeniemi.
“Muuseumid on hea paik ajaloo mõistmiseks, uue kogemiseks, stressi leevendamiseks ja kogemuste vahetamiseks. Ütleksin lühidalt: Museokortti aitab meil seista elutormide vastu.”
Fakte Soome Museokortti kohta:
- Museokortti umbes 350 000 omanikku saavad külastada 300 muuseumit piiramatult.
- Kaardi hind kogu aastaks on 74 eurot. Aasta jooksul on ka allahindluskampaaniaid.
- Füüsilise kaardi asemel saab kasutada ka vaid mobiiliäppi.
- Museokortti tulud jagatakse külastuste arvu põhjal tagasi muuseumidele.
Muuseumikaart tuleb ka Eestisse
Soomes kultuurihitiks saanud ja muuseumikülastust muutnud kaart tuleb suure tõenäosusega järgmisel aastal ka Eestisse. “Muuseumide tagasiside siiani on olnud väga positiivne. Tegeleme hetkel sellega, et saada tehnilised lahendused toimima ja ilmselt saab Eesti muuseumikaarti osta juba järgmisel kevadel,” on Eesti muuseumikaardi projektijuht Kert Kask lootusrikas. Kaugemas tulevikus on plaan luua ka Eesti-Soome ühine muuseumikaart.
Artikkel ilmus esimesena 17.9.2022 Õhtulehes (link).