Covid-19 pandeemia poolt põhjustatud eriolukorra dokumenteerimiseks otsustasime hakata pidama kaugtööblogi. Järgmise sissekande teeb instituudi praktikant Veera Mononen.
Tagasi Tartus
Eriolukord Eestis on lõppenud ja minu praktika instituudi raamatukogus vähehaaval tavapärasesse rütmi naasemas. Möödas on üheksa nädalat kaugtööd kodulinnas Oulus. Sel reedel tulin tagasi Tartusse, sest esmaspäeval avame taas instituudi raamatukogu uksed. Erinõuded kehtivad endiselt, aga nüüd on hea hetk teha raamatukogu erakordsest kevadest kokkuvõte ja vaadata ka tulevikku.
Kuidas saab raamatukogus teha kaugtööd?
Paljud tuttavad on uurinud, kuidas on võimalik pidada Oulust Heinäpääst väikest raamatukogu, mis asub Tartus. Tänan küsimast, üsna hästi. Uute olukordadega kohaneb õnneks kiiresti. Olen vastanud raamatukogu telefonile kõnesuunamisteenuse abil, katalogiseerinud raamatuid raamatukogusüsteemi brauseris ja teinud tõlketöid instituudi kodulehe tarbeks.
Oleme püüdnud jätkata raamatukogu tegevust võimalikult tavapärasel moel. Teavikuid on kogu aeg olnud võimalik laenata kauglaenutuse teel ja see võimalus jääb kestma. Lugemishuvi oleme ergutanud uue lugemisväljakutse väljakuulutamise, lugemisnädala pidamise ning vituaalraamatuklubi algatamisega.
Oleme tellinud hunniku uudiskirjandust ja lisanud neid järgemööda kataloogi. Vaevu jõuan oodata, et saaksin raamatuid päriselt sirvida, otsida igale neist raamatukogu riiulitel oma koha ja laenutada lugejatele välja.
Kaugtöö ajal õptud (töö)elu oskusi
Instituudi raamatukogus toimuva praktika eesmärk on loomulikult raamatukogutööga tutvumine. Alguses tundus eriolukorrast tingitud raamatukogu sulgemine ja kaugtööle siirdumine imelik. Kuidas ma saan teha raamatukogutöö praktikat kodust?
Nüüd mõtlen, et kaugtöö on mulle õpetanud paljusid kasulikke tööeluoskusi. Olen tutvunud erinevate virtuaalsete keskkondade ja kaugtööriistadega. Olen pidanud hoidma sidet töökaaslastega.
Kui kaugtöökontor asub söögilaua ääres samas korteris, mille vähestel ruutmeetritel ma ka magan, söön, võimlen ja veedan vaba aega, ei taha töö kuigi lihtsalt meelest minna. Olen pidanud õppima aja mõistlikku kasutamist, ajaplaneerimist ja oma töö jälgimist. Vajalikud oskused kõik.
Teisalt, kui kontor asub kodus, tekib kergesti tunne, et tööaeg võiks olla mõnus nagu vaba aegki. Minu arust ei ole see halb. Kui inimene veedab töö juures kolmandiku ööpäevast ja enamiku ärkvelolekuajast, on töö meeldivaks tegemisse nutikas panustada.
Kui instituudi raamatukogusse tavalisse töörütmi naasen, kavatsen meeles pidada järgmisi asju:
- VÕIMLEMISPAUSID JA HAPNIKUHÜPPED. Ebaergonoomiline köögilaud ja nelja seina vahel veedetud päevad on mulle meelde tuletanud, kui oluline on enese liigutamine. Nüüdsest plaanin teha raamatute riiulitele asetamisest mõnusa vahelduse arvuti taga istumisele ja minna lõunapausi ajal natukeseks jalutama.
- NÄDALAVAHETUSE PÜHENDAMINE KÕIGELE TOREDALE. Varem pühendasin laupäevad koristamisele ja teistele sellistele asjadele, mida ei jõudnud või ei jaksanud pärast tööpäeva ette võtta. Rohkem kodus olles olen pidanud ka argipäeviti rohkem koristama. Ja, ime küll, tundub, et olen saanud ühe vaba päeva lisaks, sest laupäevad võib nüüd pühendada matkamisele, lugemisele või filmide vaatamisele.
- ARGILUKSUS. Kavatsen olla tänulik selle eest, et töö juures on nõudepesumasin ja kuuma vee automaat ja selle eest, et seal pole kassi, kelle lemmiktegevuseks on klaviatuuril lesimine.
Raamatukogu avab taas uksed
Raamatukogu uksed on alates 25. maist taas avatud esmaspäevast kolmapäevani 12-18. Ruumid ja lugemissaali istekohad on paigutatud nii, et kliendid võivad turvaliselt tulla laenutama näiteks sellekevadist uudiskirjandust. Hoolitseme pindade puhtuse eest ja raamatukogus on olemas klientidele kasutamiseks mõeldud desinfektsioonivahend. Lugemissaali istekohtade paigutuse tõttu mahub meile hetkel korraga viis inimest.
Raamatukogu jääb suvepuhkusele alates 22. juunist. Seega on praegu just hea aeg laenutada suvelugemist! Tule vaid raamatukokku tervena ja arvesta teiste lugejatega.