Hannele Valkeeniemi pani kirja Tallinn Music Weeki konverentsist inspireeritud mõtted ja pildistas.
Kuigi tuleme metall-muusika tõotatud maalt, on soomlaste lemmikmuusikaks soomekeelne pop, rääkis Katja Vauhkonen.
Lähedale on pikk tee. Muusika liigub aga hõlpsasti üle piiri. Selle teadmise võis täna kaasa võtta TMW konverentsi Põhjamaade ja Baltikumi aruteludest. Meil on rohkem potentsiaali olla teineteise koduturud või koduturu laiendused.
Lähinaabruses liikumine pole aga nii lihtne, kui arvata võiks. Meil on paraku keelebarjäär. Oleme uhked omakeelse muusika üle. Soomes on enim mängitud raadiokanal Radio Suomipop, mis mängib ainult kodumaist muusikat, ütles sõltumatute Soome muusikatootjate ühenduse Indieco juhataja Katja Vauhkonen.
Live Nation Eesti peapromootor Eva Palm tõi omalt poolt välja, et Eestis ei tunta kuigivõrd Läti või Leedu muusikat. Taani promootor Jimmi Riise tõdes, et isegi Juutinrauma sild pole Taanit ja Rootsit kultuuriliselt omavahel sidunud. Rootsi probleemiks on sageli suure venna hoiak (seda mõtet väljendas Rootsi esindaja!), mistõttu väiksemad naaberriigid ei pruugi olla huvitavad.
Kui tead neid Soome artiste, oled järelikult asjadega kursis! Soome muusika kaarti esitles IndieCo juhataja Katja Vauhkonen.
Teisisõnu, lähedus ei tekita tingimata huvi. Ilma huvita aga piiriületuse ja koostöö motivatsioon puudub. Huvi võib põhineda nii kultuurivahetussoovil või olla majanduslik.
Samas on meil häid näiteid piiriülestest suhetest: Nublu ja Mikael Gabrieli ühised hitid, Hello Helsinki! kontsert Tallinnas, Helsingis ja Tallinnas tegutsev IDA Radio, Eesti Weekend Festival, millel osaleb 15 000 kuulajat Soomest, tuhandetes eestlasi omakorda Soomes Flow festivalil.
Käärijä on ka hea näide sellest, et omakeelne muusika võib olla edukas. Sellest sai isegi Rootsis aasta tagasi Spotify kõige kuulatum lugu pärast rootslaste enda Eurovisiooni võitjat. Rahvusvaheline omakeelne läbimurre on ime, aga järelikult tehtav.
Lähedale on pikem tee, kui võiks arvata. Arutlevad Eva Palm, Jimmi Riise ja Annika Oksanen.
Tallinna Laululava on korralik magnet, on see ju Tallsinki suurim areen. Helsingis pole midagi nii suurt. Helsingi on ka üldiselt oma juhtpositsioone kaotanud Tamperele. Tallinnas oleks vaja veel suuremat areeni maailmatähtedele.
TMW juht Helen Sildna pakkus välja piiriülese ettepaneku: Tallinna Linnahall. Kas leidub julget investorit, kes teeks sellest Tallinna ja Helsingi vajadusteks uue suure saali – töönimega Finest Music.
Seda ettepanekut mahategevatest inimestest ilmselt puudust ei tule. Aga kas on neid, kes asja enne uurivad. Filmiäri on juba kasvanud vastastikuseks sõltuvuseks ning seeläbi kasvatanud ka oskusteavet ja kogu turgu. Valdkond on aga juba oma olemuselt rahvusvaheline. Kui muusika suudab luua järgmise üksteisest sõltuva loomemajanduse sideme, lähendab see meid kultuuriliselt veelgi rohkem.
Finest/FinEst on tüütuseni korrutatud sõnum, ent tasub jätkata selle kordamist. Eriti muusikas.
Põhja- ja Baltimaade piirkonnas on palju sisepingeid, mida tuleb ära tunda, enne kui saame rääkida ühisturundusest – näiteks suurema ja väiksema suhted. Toomas Olljum (2. vasakul), Eva Karman Reinhold, Tobba Andersson ja Katja Vauhkonen vestlemas. Moderaatorina Jani Jalonen.
Tekst on inspireeritud Tallinn Music Weeki konverentsi kahest arutelust teemal “Uus suur! Jagatud turuvõimalused Balti-Põhjamaade regioonidele: turnee, promomine, indie ja uued ärivõimalused“, kus osalesid Music Estonia direktor Ave Tölpt (Eesti), IndieCo juhataja Katja Vauhkonen (Soome), United Stage Groupi juht Jimmi Riise (Taani), Live Nation Estonia peapromootor Eva Palm (Eesti), Live Nation Finlandi juht Annika Oksanen (Soome), Made in Baltics’i direktor Toomas Olljum (Eesti), SOM-i juht Eva Karman Reinhold (Rootsi), SOM-i asejuht Tobba Anderson (Rootsi ).
