Hannele Valkeeniemi: "Vajame dialoogi rohkem kui kunagi varem."

Kui ühendus katkeb, võib puhkeda kasvõi sõda. Seda oleme nüüd veebruaris-märtsis karmil moel näha saanud. Õppida ühiskondlikke küsimusi lahendama vesteldes, kuulates ja üksteisest lugu pidades on muutunud veelgi olulisemaks. Vesteldes vabaneme ahistavatest tunnetest ja nii peame paremini vastu ka pingelistel aegadel.

Raamatukogudeaasta 2022 üks pilootprojekt on muuta raamatukogud ühiskondliku arutelu keskpunktideks. Sama areng on toimumas Soomes, kus raamatukogudest on paaril viimasel aastal hakatud looma demokraatiakeskusi.

Teisipäeval korraldasid Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Raamatukogude Ühing ajurünnaku raamatukogude dialoogiteemalise projekti ettevalmistamiseks. Kuna antud teema on väga päevakajaline ka Soomes, esitles Soome Instituut üritusel sealseid kogemusi. Vajame rohkem dialoogi igal tasandil, ka meie endi vahel.

Soomes hakati raamatukogude olemust muutma 2017. aastast alates. Uue raamatukogude seaduse (link) kohaselt on raamatukogude ülesanne edendada demokraatiat, sõnavabadust ja aktiivset kodanikuühiskonda. Miks just raamatukogud? Sest need on tasuta, kõigile ja kõikjal kättesaadavad ning neil on juba eos hariv eesmärk.

2020. aastal sai alguse projekt „Raamatukogudest demokraatia foorumiteks“. Mitmel pool Soomes katsetati, kuidas saada inimesed omavahel arutlema. Näiteks Oulu linnaraamatukogus saadi eriti häid kogemusi noorte poliitikute ja suunamudijate aruteludega seoses. Katsetused jätkuvad kevadel 2022.

Soomes on välja töötatud spetsiaalne aruteluformaat, mille nimi on „Erätauko“ (e.k. vaheaeg, link). See on kasutusel juba mitmetes linnades ja asutustes, kus soovitakse parandada vestluskultuuri.

Dialoog ei ole väitlus

Viimastel päevadel oleme õppinud seda, et demokraatiagi ei ole enesestmõistetav. Demokraatia keskmes on mõttevahetus. See ei tööta, kui me ei oska vestelda. Meil on vaja oskusi, et pidada dialoogi. Ilma dialoogita ühiskond polariseerub.

Dialoog ei ole väitlus või otsusele jõudmine. Enamus ühiskondlikust arutelust ei ole dialoog. Enamus aruteludest kipuvad olema sellised, kus püütakse muuta teise meelt, jõuda ühisele arvamusele – või siis peetakse monolooge. Väitluses püütakse teisest võitu saada.

Dialoog on kardinaalselt midagi muud. See on aeglane mõttevahetus, mille eesmärk ei ole kellegi arvamuse muutmine. Mõte on selles, et kõiki kuulatakse ja igaühesse suhtutakse austusega. Dialoog ei ole otsuste tegemiseks, vaid osalejate kuulamiseks.

Kui eesmärgiks on kaasamine, siis on parimaks vahendiks just nimelt dialoog.

Eesti raamatukogude dialoogiprojekti tulemusi näeme septembris.

Vestlemiseni!

Postituse autor on Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.