Tove Janssoni ja Soome kunsti päeva tähistatakse 9. augustil. Selle päeva auks heisati Soomes esimest korda lipud 2020. aastal.

Praegu on päeva auks lipu heiskamine soovituslik ega ole veel ametlikult kalendrisse märgitud. Kui Soome kodanikud Tove Janssoni päeva omaks võtavad ja lipud mastidesse kerkivad, liigub päev väljakujunenud lipupäevade hulka.

Tove Janssoni päeva tähistamise ettepaneku tegi tollane Soome siseminister Maria Ohisalo, päeva lisanimi seevastu viitab Tove Janssoni ainulaadsele mõjule Soome kunstile.

Tove Jansson koos elukaaslase Tuulikki Pietiläga. Li Taiga joonistus.

Soomerootsi kirjanik ja kunstnik Tove Marika Jansson (9. august 1914 Helsingi – 27. juuni 2001 Helsingi) on tuttav kõigile kirjanduse ja kunsti sõpradele ka Eestis. Tema kirjutatud ja illustreeritud raamatutest on kõige kuulsamad lood muumitrollidest, kuid ta looming on tunduvalt laiem. Meri andis kirjanikule enim inspiratsiooni, sest lapsena veetis ta suved perega Soome väikestel saartel. Hiljem oli Janssonil küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel Pellinki saarestikus Porvoo linna lähistel. Seal elas Tove Jansson koos elukaaslase graafik Tuulikki Pietiläga.

Tove oli skulptor Viktor Janssoni ja illustraator Signe Hammarsten-Janssoni tütar. Ka tema vennad olid kunstnikud: Per Olof Jansson oli fotograaf ja Lars Jansson koomiksite autor. Soomerootslasena kirjutas Jansson kõik teosed rootsi keeles.

Tema raamat “Bildhuggarens dotter” (1968) (eesti keeles “Kujuri tütar”) on autobiograafiline teos tema nooruspõlvest. Mõni aasta tagasi jõudis kinodesse Tove Janssoni eluloofilm „Tove. Rääkmata lugu.“

Tove Jansson on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Teemad:KirjandusKunstlipupäevmuumid