Eesti ja Soome riikide ja rahvaste sõprus on osa mõlema riigi rahvusnarratiivist. Mida aga võiks teada kahe riigi vahelistest LGBT+ kogukondade suhetest ja kui kaugele senised uurimused ulatuvad? Kuidas on seotud 1980.–1990. aastate Eesti ja Soome LGBT+ aktivistlikud liikumised? Mida räägivad soome homoseksuaalsete meeste mälestused Eestist? Mis rolli mängis Soome televisioon Nõukogude Eesti geidele ja lesbidele? Mis rolli on mänginud Eesti-Soome vaheline üliõpilasvahetus LGBT+ inimestele?

Soome-ja eestikeelset vestlust veavad eest kvääriuurijatest ajaloolane Riikka Taavetti, etnoloog Rebeka Põldsam ja folklorist Andreas Kalkun.

Andreas Kalkun on vanemteadur Eesti Rahvaluule Arhiivis (Eesti Kirjandusmuuseum). Kalkun on folklorist, kes on uurinud peamiselt seto naiste laulupärimust ja usundit, aga tegelenud ka eesti kväärajaloo küsimustega. Tema senised kväärajalooga tegelevad uurimused on käsitlenud kohalikke baltisaksa kväärloojaid (Elisar von Kupffer, Eric Stenbock), Magnus Hirschfeldi külaskäikude representatsioone, Eulenburgi skandaali kajastusi eestikeelses ajakirjanduses ning 1920. aastate kohtulugusid, kus mehi süüdistati homoseksuaalsuses.

Rebeka Põldsam on Tartu ülikooli etnoloogia teadur, kes uurib kvääre vananemise ja tuleviku kujutelmi Eestis. 2023. aastal kaitses Põldsam Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „„Kas ikka veel oleme ebanormaalsed?!“ Uurimus Eesti normivälise soolisuse ja seksuaalsuse kohta käivate diskursuste ajaloost“. Ta oli raamatu „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist“ (Eesti LGBT Ühing, 2022) kaastoimetaja ja -autor. Põldsam on vabakutseline kuraator, uusimad näitused on „Meil seda ei tehta. Intiimsus, normid ja fantaasiad Balti riikide kunstis“ (MO muuseum, Vilnius), „„Niisugustest“ LGBT-aktivismini. 20. sajandi lood seksuaal- ja soovähemustest Eestis“ (Vabamu) ja kaastööd „Seks kui töö?“ ja „Lillade õuduste öö“ ERMi näitusele „Kellele kuulub öö?“ (peakuraator Karin Leivategija).

Riikka Taavetti on soouurimuse lektor Turu ülikoolis ja ühiskonnaajaloo dotsent Helsingi ülikoolis. Tema uurimusalaks on kväärajalugu, seksuaalsuse ajalugu ning suuline ajalugu ja mälupoliitika. Tema uurimused on käsitlenud soome ja eesti kväärajalugu ja kväärmälestusi ning soome ja rootsi seksiuurimuse ajalugu. Ta on kirjutanud ka Nõukogu Eesti representatsioonidest soome pop-kultuuris ning võrrelnud mineviku esitamist Eesti ja Soome muuseumides.

Tulge kuulama ja kaasa rääkima!

Lisalugemist:

ТЕГИ pride tartu 2024