See veebileht kasutab küpsiseid.
Tutvu meie privaatsuspoliitikaga.

Metsavaimud masinas

Metsavaimud masinas“ aitab taaselustada rahvatarkusi ja muuta tajutavaks looduse hingestatus. Näitusel osaleb ligi 20 Põhja- ja Baltimaade kunstnikku, Soomest Hans RosenströmNiskanen & Salo koostöös Inkeri AulagaPia Sirén ja Nastja Säde Rönkkö. Näituse jaoks luuakse mh 14 uut teost, mis on mitmel puhul saanud inspiratsiooni Eesti looduspärimusest. „Metsavaimud masinas“ võtab kohaspetsiifiliselt üle kaks Tartu ajaloolist naaberhoonet: Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi maja.

Näituseprojektiga on tihedalt läbi põimunud vastloodud antoloogia „Eesti looduspärimus“, mis toob esile meie rikkalikud folkloorikogud ja nende väärtuse ökoloogilisest vaatepunktist – Põhjamaa ja metsavööndi inimeste mõtteviisi, kus ilmneb nii kasutav kui säästev aspekt, samuti austav suhe loodusse kui hingestatud, võimsasse partnerisse.

„Metsavaimud masinas“ viib rännakule läbi kahe ajaloolise hoone, kus võib kohata installatiivseid keskkondi, heli- ja videoteoseid, AI-genereeritud ja laiendatud reaalsusega manipuleerivaid kunstiteoseid, kineetilisi skulptuure ja muid hübriidvorme, kus kunstikogemus on mitmemeeleliselt tajutav. Kohaspetsiifilisi kunstiteosed võib kohata Tartu Ülikooli suurimast auditooriumist Kirjandusmuuseumi salapärase pööninguni.

SOOME KUNSTNIKUD

Kunstnik Hans Rosenström Kirmuses. Foto Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Hans Rosenström on heli- ja visuaalkunstnik. Rosenströmi praktika keskmes on kogemiskohtadega hoolikalt kahasse loodud installatsioonid. Fiktiivset ja reaalset segades soovib ta tunnistada, et me jagame oma elu paljude teiste aistmisvõimeliste olenditega, kes kõik pole sugugi inimesed, mistõttu kutsub ta sageli ka vaatajaid teose osaks saama, oma kohalolu tunnetama ning pöörama tähelepanu ja mõtisklema enda seoste üle ümbritseva maailmaga. Näitusele „Metsavaimud masinas“ loob Rosenström Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukokku uue heli-installatsiooni „Kaarna sulg“, mis liidab kokku maailmad imaginaarsetest liikidevahelistest otsingutest. Keegi huikab käreda tämbriga kuskilt kaugustest, keegi läheneb pehmete fraasidega sügavusest.

Kunstnik Jani-Matti Salo. Foto Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Jani-Matti Salo ja Mark Niskanen on alates 2015. aastast töötanud kunstnike-duona Niskanen & Salo. Niskanen & Salo töid on eksponeeritud HAM Helsingi kunstimuuseumis, Helsingi biennaalil, kaasaegse kunsti muuseumis Kiasmas, Forum Box galeriis, Helsingi festivalil ning Ameerika Ühendriikides Mana Contemporarys, Grand Rapidsi kunstimuuseumis ja Brooklyn Bridge Parkis. Valikut kunstnikeduo valguse ja heliga mängivatest töödest saab näha nende kodulehel. Salo on töötanud ka valgus-, video-, lava- ja ruumikujundajana mitmetes kaasaegsetes etendustes, mida on esitletud enam kui 25 riigis.

Inkeri Aula on kultuuriantropoloog, kes uurib põlvkondade lõikes muutuvaid keskkonnasuhteid ja meelekogemusi. Tema praegune järeldoktorantuur Aalto Ülikoolis keskendub loovusele, heaolule ja kultuuripärandile.

Salo-Niskaneni ja Aula uus ühine teos „Pilv“ toob kokku erinevad isiklikud mälusosinad Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidega, uurides, kui kaugel tulevikus või lähedal minevikus asuvad meie kummitused. 

Pia Sirén on kunstnik, kes tegeleb installatsioonide ja skulptuuridega. Oma hiljutistes töödes on Sirén loonud tehislikke maastikke, kasutades peamiselt ehitusmaterjale. Tema uus teos ühendab paljuütlevalt plastilist maailma ja arhiveeritud hääli.

Nasta Säde Rönkkö. Soovana. Kuvatõmmis

Nastja Säde Rönkkö on kunstnik, kes töötab video, performance’i, installatsiooni ja tekstiga. Tema projektid uurivad suhet digiajastu, võimu, inimkonna ja meie planeedi tuleviku vahel. Rönkkö praktika unistab tulevikust ja uurib kohalolekut poliitika ja emotsioonipoeetika kaudu. „Metsavaimud masinas“ jaoks on Rönnkö olnud huvitatud eesti rahvaluulest pärit Soovanakese tegelaskujust ja sellele rahvusvaheliselt müstilise hääle andmisest.

LUGU

Maailm on tehnilise ja digitaalse arengu harjumuspäras. Aina enam inimesi jääb loodusest ning esivanemate teadmistest ja oskustest eemale. Aga meis on veel sedasama Põhjamaa ja metsavööndi inimeste mõtteviisi ning austavat suhet loodusesse. Me peame rääkima ja avama seda lugu läbi teoste, tõlgenduste ning puudutatud saamise.

ELAMUS

Projekt koosneb kahest läbipõimunud osast. Koostatakse pärimusühiskonna inimene-loodus suhteid kajastava teksti-, heli-, pildi- ja videokogu, mis on mõeldud kõigile veebis kasutamiseks ning ka pikaajaliseks pidevaks täiendamiseks. Antoloogia “Eesti looduspärimus” toob nähtavale eesti folkloorikogud ja nende väärtused ökoloogilisest vaatepunktist – mõtteviisi, kus ilmneb nii kasutav kui säästev aspekt, samuti respekteeriv suhe loodusse kui hingestatud, võimsasse partnerisse.

Projekti teine osa, näitus “Metsavaimud masinas”, sünnib koostöös Põhja- ja Baltimaade kunstnikega, kes avavad oma loominguga looduspärimust salapärase kohaolu tunnetamise ning väärtustamisega. Kunstnike teoste inspiratsiooniks on ka looduspärimuse veebiantoloogia, ning näitusel saab kohata nii installatiivseid keskkondi, heli-ja videoteoseid, interaktiivseid installatsioone ja muid hübriidvorme, mis loovad seisundiruumid, kus kunstikogemus on mitmemeeleliselt tajutav.

MÕJU

Folklooril põhinev näitus annab elusloodusega emotsionaalset suhet loova kunstikogemuse ning aitab vanade pärimuste tähendust taasavada ja uuesti luua.

2019. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi algatatud projekt „Metsavaimud masinas“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini „Elu ja Keskkond“.

Näitusel osalevad Soomest Hans RosenströmNiskanen & Salo koostöös Inkeri AulagaPia Sirén ja Nastja Säde Rönkkö, Islandilt Bryndís Björnsdóttir, Þorsteinn Eyfjörð, Taanist Oskar Koliander, Norrast Tori Wrånes, Ingrid Torvund ja Jonas Mailand, Lätist Linda Boļšakova, ART+ ning Norman Orro ja Joonas Timmi, Zody Burke, Johannes Luik, Emer Värk, Roman-Sten Tõnissoo, Mari-Leen Kiipli Eestist.

Näitus on tasuta.

Aeg: 28. juuni – 25. august 2024, avatud kl 10-17.

Eestvedajad: Henri Hütt, Taive Särg, Ave Goršič, Evelyn Raudsepp.

Koht: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Niskanen&Salo töö FOR THE PASSERBY (OHIKULKIJALLE, Möödujale), 2019 Repurposed advertising light sign (aluminum, plexiglass acrylic sheets, polycarbonate sheet, led lights) and vinyl 160 x 20 x 160 cm. Public artwork.