2019. aasta kevadel tutvustame eestlastele soomerootsi kultuuri ja identiteeti. Kõik teavad, et muumid on pärit Soomest, aga kui paljud on kuulnud, et esimene raamat muumidest ilmus hoopis rootsi keeles – kirjanik Tove Janssoni emakeeles?

Soomes elab emakeelena rootsi keelt kõnelevaid soomlasi umbes 300 000. Nende rootsi keel on hoopis teistsugune kui see, mida kuuleb Rootsis. Rootslase kõrvale kõlab soomerootslaste keel imelikult ja vanaaegselt, sest see on sadu aastaid arenenud erinevas kontekstis. Lisaks on Soomes kõneldaval rootsi keelel hulk eri variante ja sellesse on sulandunud palju soomekeelseid sõnu.

Üritustesari “Soomerootsi kevad” kestab kolm kuud, mille vältel räägime soomerootsi kultuurist erinevate teemade kaudu. Tutvustame soomerootsi filmitegijaid, kirjanikke ja muusikuid, aga ka Soome Instituudi praktikante, kelle hulgas on olnud mitmeid soomerootslasi. “Mulle õpetas rootsi keelt ema ja soome keelt isa, nii et soomerootsi identiteet on alati olnud mu elu osa,” ütles Svenska kulturfondeni tänavune praktikant Soome Instituudis Theo Levlin. “Mina käisin soomekeelses koolis, mistõttu ma ennast selle kaudu nii kindlalt ei määratle, kuid paljude mu sõprade identiteedis mängib rootsikeelne kultuur Soomes väga olulist rolli.”

“Soomerootsi kevade” esimene avalikkusele suunatud üritus leiab aset Tartus, kui Maailmafilmi festivali raames linastub 19. märtsil soomerootsi lavastaja Niklas Kullströmi ja Soome filmitegija Martti Kaartineni koostöös valminud film “Mälestused idast”. Mais toimuvatele kirjandusfestivalidele HeadRead ja Prima Vista on kutsutud soomerootsi kirjanikud Merete Mazzarella ja Karin Erlandsson. Juunis saabub Eri Klasi 80. sünniaastapäeva tähistamisele ERSOs soomerootsi dirigent Leif Segerstam. Programm on täiendamisel. Kohtumiseni!

“Soomerootsi kevade” toimumist toetab Svenska kulturfonden.

Teemad:FestivalfilmKeelKirjandusKogemusKohtumineÜhiskond