Juhani Salokannel vestlemas Rein Veidemanniga „Vastupanu kultuuriajalugu” eestinduse esitlusel Kirjanike maja musta laega saalis veebruaris 2025.
Tänavuse Soome aimekirjanduse preemia ehk Wareliuse auhinna laureaat on pikaajaline Eesti-Soome kultuurisuhete eestkõneleja, tõlkija ja kirjanik Juhani Salokannel.
Tänavuse Wareliuse auhinna andmist filosoofiamagister Juhani Salokandlele põhjendati tema ulatusliku ja mitmekülgse mõjuga kirjanduselus. Salokannel on töötanud erinevatel kirjastusala ametikohtadel, olnud kirjandusajakirja Parnasso peatoimetaja ning mitmete kirjandusorganisatsioonide juht. Ta on koostanud esseekogumikke ja kirjutanud aimeraamatuid Soome kultuurist.
Salokandle eriliselt sügavad teadmised ilmnevad eeskätt eesti kirjanduse ja kultuuri vahendamisel. Ta on tõlkinud soome keelde eesti kirjandust, juhatanud Soome Instituuti Eestis ning olnud Soome ja Eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi tegevjuht. Juhani Salokandle elutöö on hindamatu. Tema loomingust õhkub kõrgetasemelist asjatundlikkust, mis äratab lugejas usaldust. Ka eestlased usaldavad teda ning seetõttu on Salokandle teosed kohe peale ilmumist eesti keelde tõlgitud. Salokandle keelekasutus on täpne, rikkaliku sõnavaraga ja rütmiliselt nauditav. Juhani Salokannel, tõeline sillaehitaja Soome ja Eesti vahel, on aidanud meil mõista, millisest pinnasest võrsub Eesti kirjandus.
Salokandle suurtööde hulka kuulub teos Sivistystahto. Jaan Kross, hänen teoksensa ja virolaisuus (WSOY 2008. Kultuuritahe. Jaan Kross, tema teosed ja eestlus, eesti keeles „Jaan Kross“ EKSA 2009, tlk Piret Saluri). See raamat avab Eesti ühe tunnustatuima kirjaniku loomingut ja näitab Soome lugejale, kui oluline on eestlaste jaoks olnud kultuur ka rasketel aegadel. A. H. Tammsaare elulugu Nuoren Viron omatunto (2017, eesti keeles „Noore Eesti südametunnistus: Rahvuskirjanik A. H. Tammsaare, EKSA 2019, tlk Piret Saluri) annab taustateadmisi Eesti rahvakirjaniku loomingust, mille Salokannel on ise täies mahus soome keelde tõlkinud. Eesti kultuurielu ning eestlaste ja soomlaste suhteid käsitleb Salokannel oma teostes Suomen ja Viron kirjallisia suhteita, 1944-1988 (SKS 1998, Hingesild – Soome ja Eesti kirjandussuhted 1944–1988) ja Vastaanpanemisen kulttuurihistoria — Viron kirjallisuuden verkostoja 1940-luvulta nykyaikaan (Vastapaino 2023, eesti keeles „Vastupanu kultuuriajalugu. Kirjandusvõrgustikud Eestis 1940. aastatest tänapäevani” EKSA 2023, tlk Sirje Olesk).
Soome aimekirjanduse preemia Wareliuse auhind antakse igal aastal kirjanikule, kes on kirjutanud palju kõrgetasemelisi aimekirjandusteoseid või on avaldanud Soome aimekirjandusele märkimisväärset mõju. Wareliuse auhinda antakse välja alates 1985. aastast. Selle suurus on 12 000 eurot ning seda rahastatakse loomemajanduse autoriõiguste ühingu Kopiosto poolt kogutud autoriõigustasudest.
Preemia on nime saanud soome kirjaniku ja kirikuõpetaja Antero Wareliuse (1821–1904) järgi, keda peetakse esimeseks soomekeelseks aimekirjanikuks. Wareliuse loomingu hulka kuuluvad mh Enon opetuksia luonnon asioista (Onu õpetused looduse asjadest, 1855–1856), Kertomus Tyrvään pitäjästä (Tyrvää kihelkonna lugu, 1853) ning Saatanto Tuonelaan: eli ilmoitteita miten meikäläiset kuolleenkorjaus-tavat ovat muodostuneet (Toonela teele saatmine ehk teateid sellest, kuidas meie matusekombed on kujunenud, 1861). Wareliusel on olnud tähelepanuväärne roll ka soome kirjakeele arengus, mh on ta pakkunud Elias Lönnroti sõnaraamatusse uudissõnu, millest on keelde kinnistunud näiteks ravintola (restoran), itsekäs (isekas), kansatiede (etnograafia) ja kokoelma (kollektsioon).