2025. aasta raamatusaagist on Finlandia ilukirjandusauhinna nominendid valinud kirjanik ja kriitik Silvia Hosseini juhitud komisjon: loominguline juht Mikko Hakkarainen, emeriitlektor Eva Havo, endine poejuhataja Anne Ikonen, näitleja Juho Milonoff ning kirjastaja ja kirjanik Reetta Ronn. Finlandia ilukirjandusauhinna võitja valib kandidaatide seast laulja ja laulukirjutaja Maija Vilkkumaa.
Kõige suurema noosi on võtnud kirjastus Teos, kelle kirjastatud on kuuest teoses kolm. Otava, Gummerus ja WSOY on kõik suured ja pika ajalooga kirjastused, kelle saldosse jääb seekord üks nominatsioon.
Monika Fagerholm: Döda trakten/Kvinnor i revolt – Eristystila / Kapinoivia naisia (Teos, Isolatsioon / Mässulised naised, soome keelde tõlkinud Hannimari Heino)
Äsja täisealiseks saanud Alice kolib maalt äärelinna isa uude perre, kus isa uus naine on särav naisõiguslane. Algab Alice’i eneseotsingute aeg: ta käib õhtukoolis, avatud ülikoolis, istub filmiarhiivis ja on kohal parimatel pidudel. Ta kohtub inimestega: Pellega, kellest saab tema poiss-sõber, luuletaja ja tantsija Evelyniga ning Veronicaga, kelle käe all õpib ta kirjutama nagu pisike põrguline. Vanemad inimesed mäletavad ajastut rahuaja oaasina, kuid Alice’i põlvkond näeb seda teisiti: Saksamaal levivad uudised rahutustest, kuuldused võitlustest, mis surutakse halastamatult maha, ja mässumeelsest naisest, kes sureb vangistuses. Alice turvalise nukumaja seinad varisevad maailmavalu surve all kokku.
„Isolatsioon / Mässumeelsed naised“ on kolmeosalise romaanisarja esimene osa, mis jutustab loo ajast, mil inimene on nii noor, et maailm avaneb võimaluste ja vastupanu horisondina, ning sellest, mida on vaja kunstnikuks kasvamiseks. Milliseid lugusid saab jutustada, kui midagi pole veel juhtunud? Auhinnatud autori teos on ühtaegu arenguromaan ja romaan romaanis.
Marjo Niemi: Pienen budjetin sotaelokuva (Teos, Väikese eelarvega sõjafilm)
Jutustaja naaseb lapsepõlvemaailma, väikseks kahanenud tehaselinna. Mineviku hiilgusest on järel vaid baar ja supermarket. Vanemad on kadunud ja vendki siit läinud, endises kodus ei oota keegi. Ometi pole ta üksi. Keegi või miski jälgib teda selle mälukindluse müüride vahel ning täiskasvanul ja lapsel on oht uppuda eredate mälestuste laintesse. Kelle vaatenurk teeb rohkem haiget? Kumb võidab? Isa ebamõistlikult karmi pärandit pole veel lõpuni lahatud. Kirjaniku ja dramaturgi „Väikese eelarvega sõjafilm“ on jahmatav ja humoorikas romaan mineviku jonnakast pinnaletõusust olevikus – ja vastupidi.
Jarkko Volanen: Vainovalkeat (Teos, Märgutuled)
Vennad kohtuvad pärast pikka lahusolekut. Viktor on vanglast vabanenud, Valdemar elab seadusekuuleka ametniku elu. Minevik on jätnud neisse oma jälje, ometigi paistab lapsepõlve varjutavat saladusloor. Miks elasid nad vanavanemate juures sõjaväelise distsipliini all, isegi näljas? Kus olid nende vanemad? Kes nad ise on?
Anna ja Elena on paar, kellel on väike poeg. Iga päev kardavad nad, et nende armulugu paljastatakse ja laps võetakse neilt ära. Anna töö organisatsioonis, mis aitab riigi poolt tagakiusatuid, suurendab ohtu. Seal kohtub ta Valdemariga, kes palub Annalt abi Viktorile, kes on hädas. Koos hakkavad nad välja mõtlema hulljulget plaani. Nelja inimese elusid varjutab hirm, millest otsitakse koos väljapääsu. Romaan on omamoodi totalitarismi kirjeldus, milles pealkiri viitab sõnamängule: vainovalkea on sõnana ‘märgutuled’, ent vaino tähendab ka tagakiusamist ja valkea valgust ja tuld.
Riko Saatsi: Yönistujat (Gummerus, Öövalvajad)
Pere vanaema Tatjana on suremas ja tema tundlik poeg Lasari langeb nägemuste küüsi. Kui vanaema viimaks lahkub, hakkab pereema Nasti ette valmistama kombekohast surnuvalvamist. Tema abikaasa nõuab, et kõik tehtaks nii nagu peab. Tuleb ette valmistada kirst ning kutsuda lähedased ja naabrid surnukeha valvama. Teatrilavastajast autori teine romaan jutustab mõjusa loo Karjala piirilt evakueeritud perekonnast, kes 1950. aastate Soomes häbenevad oma keelt ja usku. See kujutab Nasti emaarmastuse väge, tema püüdlustes laste tulevikku siluda.
Elli Salo: Keräilijät (Otava, Kogujad)
Ühes Kainuu kämpingus keerleb elu karude pildistamise ja aeg-ajalt sinna sattuvate turistide ümber. Kõrvalist paika juhivad loomafotograaf Ani ja tema kari – raamatukoguhoidja Ljudmila ja piirivalves teeninud saksa lambakoer. Arheoloog Heini saabub uurima sõjaaegseid leide. Mineviku lahtiharutamine viib kogu seltskonna kontrolli alt välja, tahavad nad seda või mitte.
„Kogujad“ on dramaturg Elli Salo täpne, tragikoomiline ja lugejat haarav esikromaan pärandist, inimeste piiratud oskusest elada ja nende piiramatust võimest koguda enda ümber asju ja inimesi. Soome kirjanduse uus täht laseb särada mustal huumoril ja liigutavatel elulugudel.
Hanna Weselius: Pronominit (WSOY, Pronoomenid)
„Pronoomenid“ on kogenud meistri romaan inimlikkusest, sotsiaalmeediast, armastusest ja kliimamuutustest. Stabiilsus on lõppenud, eriolukorrast saanud normaalsus ja tulevik kättesaamatus kauguses. Mis olen mina ja miks vajatakse sind teekonnal tundmatusse? Mille poole pürgida ja mis tähendab meie?
Raamatu sündmused toimuvad lähitulevikus ning keskseks metafooriks on reisilennuk, mille lahkumine on olnud kaootiline ja lastiruum on hooletult pakitud. Mõned istmed on kaetud presendiga, toitlustamine unustatud ja toidukäru valik kummaline. Ainus film, mida näidatakse, on James Cameroni „Titanic“. Reisijaid teenindab vaid üks väsimatu stjuuard. Preester, showmaadleja, kunstnik, õpetaja ja influencer mõtisklevad põlevale maale maha jäänud lähedaste, oma tegude ja tegematajätmiste üle. Enne kui hommik koidab, peab stjuuard tegelema salareisijatega ja välja selgitama, mis on presendikatete all…
Finlandia ilukirjandusauhinna väljaandmist korraldab Soome Raamatufond ning 30 000 eurost auhind antakse silmapaistva Soome romaani eest. Auhind asutati 1984. aastal ja antakse 27. novembril 2025. aastal välja 42. korda. Algselt said auhinnale kandideerida ka aimekirjanduslikud teosed, ent 1989. aastal asutati eraldi Finlandia auhind aimekirjandusele.
