2025. aasta aimekirjanduse Finlandia auhinna kuus nominenti on valinud välja komisjon, mida juhib ajakirjanik Riikka Suominen ja kuhu kuuluvad toimetaja ja stsenarist Maryan Abdulkarim, raamatumüügi asjatundja Isabella Frantz, peasekretär Sini Harkki, peatoimetaja Vappu Kaarenoja ja Soome Filmi Sihtasutuse direktor Lasse Saarinen. Kandidaatide seast valib võitja välisuudiste ajakirjanik Antti Kuronen. Aime-, laste- ja noorte- ning ilukirjanduse Finlandia võitjad kuulutatakse välja 27. novembril 2025. 

Mia Jussinniemi: Ella Tobin – Amfetamiinikauppias (Johnny Kniga, Ella Tobin – amfetamiinidiiler)

Naine Soome narkokaubanduse tipus! Vägivaldne lapsepõlv muudab Ella täiskasvanuks, kes ei karda midagi – peaasi, et narkootikumid otsa ei saaks. Ella sukeldub kuritegevuse sügavustesse ja tõuseb üheks vähestest naistest Soome narkokaubanduse hierarhia tipus. Raamatus räägib Ella oma elust meeste maailmas: ellujäämisest ja hirmust, aga ka tugevusest ja valikutest, mis lõpuks kõike muutsid.

Sami Karjalainen: Muodonvaihdoksia ihmettelemässä. (Tammi, Metamorfooside üle imestades)

Munast vastseks, vastsest kookoniks, kookonist täiskasvanud putukaks – igas etapis toimub täielik metamorfoos, mille käigus saavad paljudest maal ringi uitavatest ja vees luusivatest olenditest lummavad lennukaunitarid. Autori sõnul oli ta eesmärgiks jutustada putukate mitmekesisusest ja äratada huvi looduse vastu ning ülesanne on igati õnnestunud. Mõned lood on põnevikulaadsed, teised aga täis huumorit. Piltidel on õnnestunud jäädvustada seni varjatud loodust.

Mäkinen, Rami; Rämö, Matti. Oikeusmurha — Kuinka järjestelmä tuhosi Auerin perheen (Otava, Justiitsmõrv – kuidas süsteem hävitas Aueri perekonna)

Anneli Auer mõisteti oma abikaasa mõrvas õigeks 2011. aasta juulis, kuid tõeline õudusunenägu oli alles algamas. 2013. aastal mõistis kohus Aueri ja tema toonase mees-sõbra pere laste vastu suunatud kuritegude eest pikaks ajaks vangi. Võtmetõendiks olid laste tunnistused, mille kohta hiljem selgus, et lapsed valetasid. Justiitsmõrv näitab, kuidas politsei, prokurörid, arstid ja psühhiaatrid kujundasid pilti satanismist ja väärkohtlemisest. Ka lastest said ohvrid protsessis, kus kohtusüsteem nõudis otsust. Perekond lagunes. Keegi pole vigade eest vastutust võtnud.

Jenni Räinä: Veden ajat. Matka läpi muuttuneen maiseman (Like, Vee ajad. Teekond läbi muutunud maastiku.)

Mõjuv ilukirjanduslikult lahendatud teos, kuidas loodus kaob otse meie silme all, ent me ei märkagi seda. Aastaid tagasi taipas autor Jenni Räinä, et looduslikud ojad on peaaegu kadunud kogu Soomest, sealhulgas tema sünnikohast. Pärast isa surma asus ta retkele allikatest ojadeni, ojadest jõgedeni ja mööda jõgesid mereranda. Ta nägi šokeerivat muutust, mis oli toimunud ühe põlvkonna jooksul.

Hannu Salmi: Frans Leijon. Kuurosokean ihmeellinen elämä (Otava, Frans Leijon. Pimekurdi imeline elu)

Hannu Salmi liigutav tõsielulugu tema pimekurdist vanaonust Frans Leijonist (1878–1947), kelle auhinnatud aimekirjanik leidis oma perekonna ajalugu uurides. Leeriraamatus seisis: „Kurttumm ja pime. Hüljatud.“ Frans võeti siiski võeti vastu Pietarsaari kurtide kooli, kus ta õppis viipekeelt ja punktkirja. Temast sai osav käsitööline ja kurtide kogukonna lugupeetud liige.

Paavo Teittinen: Pitkä vuoro. Kuinka moderni orjuus juurtui Suomeen (Gummerus, Pikk vahetus. Kuidas tänapäevane orjus Soomes juurdus)

Soome heaolu hoiab üleval suur hulk ärakasutatud inimesi. Inimkaubanduse välismaiseid ohvreid sunnitakse tööle restoranides, koristusfirmades, marjafarmides, ehitusplatsidel ja metsades. Töötingimused on kuritegelikud ja kontaktid ümbritseva ühiskonnaga läbi lõigatud. See raamat jutustab loo Soome variühiskonnast ja õigusriigi pimepunktidest. Raamat näitab, kuidas seadused ja ametlikud tavad on võimaldanud võõrtööjõu süstemaatilist ärakasutamist.

Finlandia aimekirjanduse auhind on Soome Raamatufondi auhind silmapaistvale üldmõistetavale teosele, mis on oluliselt edendanud lugejate huvi isikupärase ülesehitusega aimekirjanduse vastu. Auhinna suurus on 30 000 eurot.

Finlandia auhinna asutamisel 1984. aastal võistlesid sama auhinna eest lisaks ilukirjandusele ka aimekirjanduslikud teosed. 1989. aastal asutati aimekirjanduse jaoks eraldi Finlandia auhind.