Soome rootsikeelse kirjanduse väljapaistva autori Kjell Westöga vestleb kirjandusteadlane Esbjörn Nyström. Westö romaanide täieõiguslik tegelane on tema kodulinn Helsingi 20. sajandi erinevatel kümnenditel. Viimases romaanis „Videvik 41“ („Skymling 41“) kujutab Westö II maailmasõda, täpsemalt Talvesõja lõppu ja sellele järgnenud lühikest rahuperioodi aastatel 1940-1941. Romaan on hirmuäratavalt aktuaalne ka aastal 2025. Teose andis välja kirjastus Eesti Raamat, tõlkis Tõnis Arnover.
Võimalus osta raamat. Vestlus toimub rootsi keeles, sünkroontõlge eesti keelde. Toetab Soome Instituut ja Kirjanduse teabekeskus (FILI).
Esbjörn Nyström (tlk Ruth Laidmets):
Kjell Westö sündis 1961. aastal Helsingis ja debüteeris 1986. aastal kirjanikuna. Temast sai juba tükk aega tagasi üks soome silmapaistvamaid kirjanikke ja üks väljapaistvamaid ning auhinnatumaid rootsikeelse kirjanduse esindajaid romaani žanris. Tal on lai lugejaskond nii rootsi kui läbi tõlgete ka soome, eesti ja paljudes teistes keeltes. Mitmed Westö romaanid on seatud lavale, ekraniseeritud või kohandatud telesarjadeks.
Westö kirjeldab sageli kodulinn Helsingit erinevatel ajajärkudel ja erinevate ühiskonnaklasside vaatenurgast. Nii oli see juba läbimurderomaanis „Drakarna över Helsingfors“ (1996, „Lohed Helsingi kohal“), tema sõjajärgset Soomet ja Helsingit kujutava tetraloogia esimeses raamatus. Seevastu toimub muusikuromaani „Tritonus“ (2020) tegevus tänapäeval ja maakohas.
Vanema aja Helsingit on Westö kujutanud romaanides „Där vi en gång gått“ (2006, „Kus kõndisime kunagi“, 2011), mille keskmes on 1918. aasta kodusõja verised sündmused, ja „Hägring 38“ (2013, „Terendus 38“, 2014), mille tegevus toimub 1938. aastal ning tegevustiku ja peategelaste kohal ripuvad nii 20 aastat varem toimunud kui peagi puhkeva sõja tumedad pilved.
Alles oma viimases, 2023. aastal ilmunud romaanis „Skymning 41“ („Videvik 41“, 2025) võtab Westö ette II maailmasõja. 1941. aasta alguses kehtib Soomes küll Nõukogude Liiduga peetud Talvesõja järgne rahu, kuid ikkagi tundub, et „SÕDA OLEKS nagu jäänud linna elama“ [tsitaat romaani II osa 6. peatüki algusest]. Veidi aega hiljem algabki uus sõda, Jätkusõda.
Neil süngetel kuudel näevad ajakirjanik Henry ja näitlejanna Molly vaeva oma armusuhte hoidmisega. Paari kaudu kirjeldatakse argipäevaseid püüdeid laastava sõja järel elu uuesti üles ehitada ja tulevikku vaadata, ent ka erinevaid takistusi, millega Henry ja Molly oma ametites peavad rinda pistma, eriti olukorras, kus suur poliitika ning sõja julmus kõikvõimalikel viisidel jätkuvalt inimsaatusi mõjutavad.
Ajastu tabava kirjelduse tõttu on romaan, mille Tõnis Arnoveri tõlkes andis välja kirjastus Eesti Raamat, muutunud hirmuäratavalt aktuaalseks ka praegusel ajal.
