Kui Rambo oleks soomlane…?
“Sisu” tegevus toimub 1944. aastal, on Lapi sõda. Aatami Korpi (soomlaste staarnäitleja Jorma Tommila) on sõja ja inimeste eest pakku pugenud armidega mees, kes Lapimaa ürgse looduse keskel kulda otsides üritab kuidagimoodi hinge sees hoida. Kuid sõda jõuab talle viimaks ka sinna järele ja lennukite kurjakuulutav kõmin ennustab kurja. Laadinud jõest leitud kullakamakad seljakotti, alustab Aatami teekonda lähimasse linna, kus hinnaline varandus maha müüa. Aga enne tuleb lahendada veel üks asi. Ta peab leidma võimaluse, kuidas saada lahti teda jälitavatest natsidest, kes näevad mehe seljakotis leiduvas kullas võimalust Soomest põgenemiseks – sinnajäämise korral ootaks neid kindel surm. Kuid ülbed natsid ei tunne ühe lihtsa soome mehe hinge, südant ja sitkust, mille tõeline “sisu” avaldub just siis, kui kadunud on viimnegi lootus.
Eesti publikulegi armsaks saanud põhjanaabrite löökfilmide “Kaotatud kaup ehk Jaht jõuluvanadele” ja “Suur mäng” lavastaja Jalmari Helander vajutab taas gaasi põhja ja tuleb lagedale mittesoomlasliku filmiga, millest sai üks mulluse Toronto filmifestivali hitte. Ka kodumaal uhkeid kassanumbreid näitav ja tänasesse hullumeelsesse maailma hästi sobituv ürgmehelik linateos kurjuse ja headuse vastasseisust on justkui põhjamaine ood soome mehele, kes – piiblit tsiteerides – peab Taaveti kombel leidma nutikaid lahendusi, et lüüa Koljatit.
Kui otsite tänavusest HÕFFi kavast filme, mis lahutavad meelt, panevad kaasa elama ja viimaks ka mõtisklema nüüdse olukorra üle maailmas, siis “Sisu” on just see õige valik.
