Mängufilm “Tom of Finland” oli üks Soome 100. juubeliaasta suursündmustest. Filmi režissöör on Dome Karukoski, nimiosas Pekka Strang. Miks aga võttis rahvusvaheliselt tuntud režissöör Karukoski Soome juubeliaasta tähistamiseks ette just selle töö?

“Touko Laaksonen oli kunstnik, kes joonistas paberile oma utoopia, kuid tema sõnum muutus tasapisi üha poliitilisemaks ning lõpuks muutis see maailma – see on ka lühidalt öeldes selle filmi lugu. See on lugu ajast, mil polnud internetti, rääkimata sotsiaalmeediast. Olid vaid joonistused, mida Touko 1970–1980ndate Helsingis oma väikeses korteris paberile visandas.

Need pildid levisid käest kätte ja neilt kõigilt vaatas vastu kujutlustes sündinud kangelane nimega Tom of Finland. Kui siis Touko ühel hetkel Ameerikasse jõudis, pani ta selga oma musta nahktagi ja muutus superman’iks. Ta joonistas oma utoopia. Tema julgus on inspireeriv,” kirjeldab Karukoski oma kolmanda mängufilmi peategelast.

Elulooline linateos räägib niisiis soomlasest Touko Laaksonenist, kes sai ülemaailmselt tuntuks homoerootiliste joonistuste autorina ja kelle artistinimeks sai juhuse tahtel Tom of Finland.
Film on režissööri sõnul igas mõttes kallis. “Eelarve on enam kui viis miljonit. Lugu aga ise on aktuaalne ja huvitav ning praegu on selle jaoks hea aeg,” avaldab Karukoski, kes töötas ainuüksi filmi käsikirjaga kokku enam kui viis aastat.

“Touko oli oma kodumaal peidus täpselt niisamuti nagu Clark Kent ja Superman pidid end varjama oma kodumaal, Ameerikas,” võrdleb Karukoski reaalset inimest ja väljamõeldud tegelast, võrdsustades neid kui ajastu märke või oma aja kangelasi.

“Minu filmide tegevused ei toimu kunagi ainult ühes ajas või kohas, ja mul ei ole ainult seda ühte lugu, mida vaatajale räägin. Sest minu jaoks on oluline ennekõike jutustus ise, need teemad ja inimesed – olgu nad siis orvud, uusnatsid, töötud, fundamentalistid või kes tahes. Minu kui režissööri vaatenurk teatud teemadele on juurtetu, sest lähenen inimeste kaudu,” avaldab Karukoski.

Nii avab ka Tom of Finland ennekõike inimest, peategelasest kunstnikku. Kuid oma osa on filmis ka ajalookäsitlusel, millest saame teada, mida tähendas olla homoseksuaal pärastsõjaaegseil aastail Soomes, Saksamaal ning Ameerikas.

“Minu filmidest on näha, et ema kasvatas minust humaanse optimisti. Hoolimata sellest, et maailmas toimub erinevaid ja ka koledaid asju, püüan ma kõike näha läbi headuse prisma – see on mu ema eluhoiak, mis minusse on kandunud ja mida oma kalliks päranduseks pean,” kirjeldab 40-aastane režissöör.

HUVITAV TEADA:

Touko Laaksonen Foto wikimedia

Touko Laaksonen Foto: Wikipedia

  • Soome kunstnik Touko Valio Laaksonen sündis 8. mail 1920 õpetajate peres. Ta suri 7. novembril 1991 Helsingis.
  • Viieaastaselt mängis ta klaverit ja joonistas koomikseid.
  • Ta õppis Helsingi kunstikoolis, kuid Talvesõja tõttu jäid õpingud pooleli.
  • 1940. aastal läks Touko rindele. Talle omistati leitnandi auaste.
  • Ta õppis Sibeliuse akadeemias, laulis kooris bassi ja mängis restoranides klaverit. On komponeerinud ühe laulu, mille kirjutas Aino Kallase luuletusele “Vihmalind”. Laul on ka segakoori esituses plaadistatud.
  • Ülemaailmse tuntuse sai mees homoerootiliste joonistuste autorina.
  • Laaksoneni kunstnikunimi tulenes varjunimest, mida mees kasutas 1957. aastal, kui tema joonistused avaldati ameerika homodele suunatud kulturistide ajakirjas.
  • Tom of Finlandi tegelasteks on meremehed, mootorratturid, nahkrõivaid kandvad mehed, kellest sai maskuliinse homomehe ideaal.
  • Teiste hulgas jälgisid Tom of Finlandi loodud stiili kultusbändi Village People liikmed ja laulja Freddie Mercury.
  • Tom of Finlandina tuntuks saanud kunstnik mõjutas 20. sajandi teises pooles oma loominguga tugevalt homoseksuaalset subkultuuri.
  • Lähedastele ei avaldanud Laaksonen oma seksuaalset orientatsiooni mitte kunagi. Ainsana teadis mehe saladust Laaksoneni õde Kaija.
  • Laaksonenil oli pikaaegne partner Veli ‘Nipa’ Mäkinen, kes suri 1981. aastal.