5. veebruaril lehvivad Soomes riigilipud, sest on rahvuspoeedi Johann Ludvig Runebergi sünniaastapäev. Kuid kes oli see mees ja mida temast teada võiks?
Kuna poeet oli suur maiasmokk, tähistatakse tema sünnipäeva Runebergi koogikeste söömisega. Runebergi kook (soome keeles Runebergintorttu) on mandlite ja rummi või arrakiga maitsestatud silindrikujuline kook. See on kaetud vaarika- või õunamoosiga, mis on omakorda ümbritsetud suhkruglasuuri rõngaga. Kook on nime saanud Soome rahvuspoeedi Johan Ludvig Runebergi järgi, kes kuulu järgi armastas kooki süüa hommikusöögiks klaasikese punši kõrvale. Runebergi kooke müüakse Soome kauplustes jaanuari keskpaigast kuni 5. veebruarini, mil tähistatakse Runebergi päeva. Runebergi kodulinnas Porvoos võib aga mõnes kohvikus neid süüa aasta läbi.
Kooke saab ka ise kodus valmistada. Kuidas täpselt, sellest saad aimu selle Nami-nami portaalist.
Ühe legendi järgi mõelnud selle koogi retsepti välja poeedi naine Fredrika Runeberg. Kõik sai aga alguse sellest, et Runebergil tulnud kodus magusaisu peale just hetkel, mil majapidamises midagi suupärast polnud. Ent igal ontlikul perenaisel on ju alati sahvris või eeskojas aineid, millest ootamatul hetkel saab maiusrooga teha. Nii oli ka Runebergide kodus ja Frederika segaski kiirelt kokku nisujahust, piparkoogipurust ja mandlitest mõnusa massi, mille küpsetamise järel kaunistas õunamoosi ja suhkruglasuuriga. Taoline retsept on ka Fredrika 1850. aastatest pärit retseptiraamatus olemas. Kuid ajaloo huvides olgu mainitud, et tegu on mugandatud versiooniga Porvoo kondiitri Lars Asteniuse 1840. aastatel loodud koogist.
Muide, Frederika Runebergi nimi tasub meelde jätta aga ennekõike seetõttu, sest tegelikkuses oli ka see ajalukku läinud naine palju enamat kui vaid suurmehe küljeluu. Fredrika Charlotta Runeberg oli nimelt üks Soome esimesi romaanikirjanikke. Kuid ta läks ajalukku ka kui üks oma ajastus esimesi tähendusväärseid naiskirjanikke. Frederika oskus jutustada väljendus ilmekalt ka tema lühilugudes. Kirjandusloolased on tänaseks rõhutanud ka Frederika toimetajatööd ning arvatakse, et naine oli üks esimesi kui mitte kõige esimene Soome naistoimetaja.
Kes oli Johan Ludvig Runeberg?
Järgneva sissejuhatuseks olgu öeldud, et Soome Instituudi raamatukogus toimub traditsiooniliselt suurmehele pühendatud viktoriin. Et aga viktoriiniks korralikult valmis olla, tasub läbi tudeerida järgnev materjal.
- Soomerootsi kirjanik ja Soome rahvuspoeet;
- Runebergi vanemad olid laevakapten Lorens Ulrik Runeberg (1772–1828) ja Anna Maria Malm (1782–1834), kes abiellusid 1803.
- Isa Lorens Ulrik õppis viis aastat Turus teoloogiat, et kirikuõpetajaks saada, kuid ülikool jäi pooleli. Nii hakkas ta meremeheks. Kapten oli ta 1819. aastani. Teda peeti stiilseks meheks, sest tal olid pruunid lokkis juuksed ja hea rüht. Ta kirjutas luuletusi, laulis ja mängis pilli ning luges palju.
- Ema Anna Maria oli Jakobstadi raehärra kaupmees Johannes Malmi tütar. Tema vanaisa oli üks Jakobstadi rikkamaid mehi ning tema onu pidas tuntud Malmi kaubamaja. Emal ei olnud kooliharidust, kuid ta luges palju kerget ilukirjandust. Tal oli hea huumorimeel ja ilus lauluhääl.
- Johan Ludvigi hüüdnimi oli Janne.
- Runebergi nime hääldavad soomalsed rootsipäraselt ehk Ruunebäri, rootslased aga lisavad veel kaks paari täppe ehk Rüünebäri.
- Isa nägi Johanit esimest korda, kui poeg oli kolmeaastane. Poeg suitsetas väikest piipu. Seepeale andis isa talle oma suurt piipu, nii et Johanil hakkas paha ja ta ei suitsetanud enam kunagi.
- Johan oli esiklaps. Tal olid õed Ulrika Carolina, Emilie ja Maria Mathilda ning vennad Viktor ja Nestor, kes mõlemad jätkasid isa ametit. Ulrika Carolinast sai luuletaja. Emiliest, keda hüüti Emmaks, sai pietist, kes muu hulgas pidas suhkrupagaritöökodasid ning õpetas Jakobstadis ja Nykarlebys. Maria Mathildast sai käsitööõpetaja. Emilie ja Mathilda armastasid muusikat.
- Johan oli lapsena põdur ja õppis käima alles kolme- või nelja-aastaselt. Ta põdes kilpnäärme tuberkuloosi ning tema kaelale jäid seetõttu eluks ajaks armid.
- 1823. aastal pidi isa perekonna kodumaja majandusraskuste tõttu maha müüa. Hiljem elas tema pere Jakobstadis üürikorterites.
- Runeberg käis koolis Oulus, Pietarsaaris ja Vaasas. 1822. aastast õppis Turu ülikoolis filosoofiat ja vanu keeli.
- abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse, sest Turu ülikool kolis pärast linnas toimunud suurpõlengut Helsingisse.
- 1838. aastal kolis perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast jätkas samas kreeka keele lektorina.
- 1863. aastal jäi ta halvatuks ning veetis oma elu viimased üheksa aastat voodihaigena.
- Oma magamistoa seinale seatud peeglist nägi Runeberg õuele.
- Tema luulekogu “Lipnik Ståli lood” avaluuletus Vårt land on Paavo Cajanderi tõlkes Soome hümni sõnadeks.
