Tekst: Hannele Valkeeniemi, Soome Instituudi oktoobri uudiskirja sissejuhatajaks
Muumid pole lihtsalt naljakad tegelased laste lõbustamiseks. Muumid on palju enamat – nad on lausa elufilosoofia allikas.
Sel sügisel möödub 80 aastat esimesest Muumiloost. Tove Janssoni loodud maailm on vastu pidanud hämmastavalt kaua. Üks põhjus on kindlasti see, et Muumimaailm esindab vabaduse ja headuse ideed. Igas muumitegelases on omadusi, mis kõnetavad erinevas vanuses inimesi. Algupäraseid muumilugusid tasub lugeda uuesti – või esmakordselt – täiskasvanuna, mil oskad neis näha midagi täiesti uut. Muumilood ei ole kunagi pelk hea ja kurja võitlus, nagu muinasjutud kipuvad olema. Ei, muumimaailmas elavad kõrvuti ja ühises võrgustikus väga erinevad olendid.
Kiek in de Köki kindlusmuuseumis on avatud eriline muuminäitus, mis ühendab välise turvalisuse (kaitsetorn) sisemisega (Muumimaja). See toob muumid tagasi oma juurte juurde salapärasesse, üllatavasse ja seikluslikku maailma. Kõige krooniks on muumimaja – turvatunde kodukoht.
Instituut pakub muumifilosoofiale uusi vaatenurki „Muumirahu“ näituse keskel 7. novembril 2025 ja 26. novembril 2025 toimuvatel aruteludel. Esimeses esineb maailma esimene “muumidoktor,” ehk Tove Janssoni loodud muumimaailmast doktoritöö kaitsnud Sirke Happonen (pildil kollases). Teises käsitletakse väärkoheldud lapsi „Nähtamatu lapse“ loo vaatenurgast – kuidas taastada julgus ja elurõõm?
Muumidel on igale põlvkonnale midagi õpetada. Õppigem ennekõike lahkust ja headust, teiste austamist ja seiklusjulgust!
Sirke Happonen ja Hannele Valkeeniemi “Muumirahu” näituse avamisel.
