Heli Laaksonen ja Luulesõit Tartus

15. november 2013

Mitmekeelne luulefestival Luulesõit peatub sellel aastal Tartus. Erinevalt varasematest aastatest sõidab luule ainult ühes linnas. Tartu valiti peatumispaigaks seetõttu, sest Luulesõidu murdeluule teemaline üritus on ühendatud Tartu ülikoolis korraldatava lõunaeesti kirjandusele pühendatud konverentsiga.

 

15. novembril toimub Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonna galeriis, (Kompanii 3-5, IV korrus) algusega kell 16.00 kohtumine Soome luuletaja Heli Laaksoneni, Läti luuletaja Guntars Godinš ning Eesti luuletajate Contra ja Jan Rahmaniga. Ürituse teemaks on murdes kirjutatud luule ja see, kuidas seda tõlkida.

 

Heli Laaksonen

Heli Laaksonen

Heli Laaksonen on praegu üks Soome tuntumaid ja armastatumaid luuletajaid. Ta on vallutanud publiku nii luuletaja kui ka esinejana. Ta kirjutab oma luulet Vakka-Soome murdes. Heli Laaksonen on hariduselt soome keele filoloog. Idee murdeluule viljelemiseks sai ta Eesti luuletajatelt, eeskätt Võru murdes kirjutavalt Jan Rahmanilt, kellega koos andis ta välja ka oma esimese raamatu „Maapuupäiv“ (2000). Raamatus on 17 Heli Edela-Soome murdes kirjutatud luuletust Jani võrokeelsete tõlgetega ning 20 Jani võrokeelset luuletust Heli edelasoomekeelsete tõlkega. Raamatu esmatrükk ilmus 2000. aastal ja müüdi välkkiirelt läbi.

Jan Rahman ei vaja Eestis tõenäoliselt laiemat tutvustust. Ta on võro luuletaja ja helilooja, Noorte Autorite Koondise liige ja Võru instituudi projektijuht.

Guntars Godinš on Läti luuletaja, eesti ja soome kirjanduse tõlkija. Ta on avaldanud mitu luulekogu läti keeles, tema luuleraamatud on ilmunud eesti, inglise ja rootsi keeles. Guntars Godinš on tõlkinud rohkem kui 30 Eesti autorite raamatut läti keelde. Mullu ilmus tema tõlkes Heli Laaksoneni luulekogu „Kad gos smei (Ko lehm kikatta)“, mis pälvis Lätis Kirjanduse aastapreemia parima tõlkeraamatuna. Guntars Godinš on Heli Laaksoneni luuletusi tõlkinud läti keele liivi murdes, keelde, mida inimesed räägivad Eesti piiri lähedal Salacgrivas ja Ainažis.

Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Contra kirjutab oma luuletusi nii eesti kui ka võru keeles.

Alatest 17. oktoobrist kuni 16. novembrini on Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonna galeriis (kompanii 3-5, IV korrus) võimalik näha ka näitust „Luulesõit – 7 esimest aastat“.

Vaata ka www.poetryride.com.

 

Lisainfo:

Jenni Kallionsivu

jenni@poetryride.com

+358451058815