Leelo Tungal tõlkis eesti keelde estofiilist Soome luuletaja Eino Leino luuletuse “Jõudu, Ukraina”.

“Terve Ukraina! Nyt älä horju!” (eesti keeles “Jõudu, Ukraina! Ära nüüd kõhkle!”) Niisuguste sõnadega vannutab Ukrainat ja ukrainlasi Soome luuletaja Eino Leino (1878-1926) oma rohkem kui sada aastat tagasi kirjutatud luuletuses. “Terve Ukraina” ülistab ukrainlaste võitlusvaimu. Luuletus on kirjutatud ajal, kui mitmed väikerahvad – nende seas Eesti ja Soome – püüdlesid vabaduse poole rusuva impeeriumi alt.

Sõda Ukrainas on muutnud luuletuse taas ootamatult päevakajaliseks. Seda jagatakse soomekeelses ühismeedias. Helilooja Olli Saari lõi sellele kooriseade, mida esitati esmakordselt paar päeva pärast sõja puhkemist Venemaa suursaatkonna ees Helsingis.

Leelo Tungal nõustus Soome Instituudi palvel tõlkima Eino Leino luuletuse eesti keelde. Eestikeelne tõlge loetakse esmakordselt ette Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate üleandmisel 14. märtsil (link). Lisaks avaldatakse nii soomekeelne luuletus kui ka selle tõlge (vt all) sel reedel ilmuvas kultuurilehes Sirp.

Loe Eino Leino kohta lähemalt Soome Instituudi kodulehelt (link).

 

Terve Ukraina

Terve Ukraina! Kunnias soikoon,

Huutona huomenen valkenevan!

Voimasi, lempesi leimaus voikoon

vaatia, laatia maan vapahan!

Uljas Ukraina! Nyt älä horju!

Kerran se koittaa kansojen koi.

Tyynenä, vankkana vaarasi torju,

tai jos on tarpehen, niin salamoi!

 

Kaunis Ukraina, kansojen suola!

Sulla on lippu ja meillä on tie.

Myötäs on myrskyssä Suomi ja Puola,

Myös Viro, Lätti ja Liettua lie.

Eespäin, Ukraina! Et ole orja,

itse jos toivot ja tahdot sa sen.

Kuuletko kuoron, mi suur’ on ja sorja

kuin meri kansojen kauhtuvien

 

Uusi Ukraina, tenhoisa, uhkee!

Väljinä välkkyvät virtasi suut,

Vapauden purppurakukkihin puhkee

Mordva, Grusinia, Permi ja muut!

Hetki on Venäjän heimojen nousta;

katkoa kahlehet tsaarien yön.

Loista; Ukraina! Jännitä jousta,

valkaise tie tasavaltaisen työn!

 

29. juunil 1917

Eino Leino

 

Jõudu, Ukraina!

Jõudu, Ukraina! Su kuulsus las kajab

just nagu virguva hommiku hüüd!

Vägi ja armastus lõõmates rajab 

nõuga ja jõuga siin vaba maad nüüd!

Vapper Ukraina! Ära nüüd kõhkle!

Ükskord peab priiuse koit võitma öö.  

Rahuga, kindlana tõrju sa ohte

või kui on vaja, siis välguga löö!

 

Kaunis Ukraina, said rahvaste soolaks!

Sinul on lipp ja on teerada meil.

Tormid on tõusmas ka Soomes ja Poolas,

Eestis ja Lätis ja Leedumaa teil.

Edasi! Ori sa pole, Ukraina,

kui vaid sul endal on lootust täis meelt. 

Kuuled sa koori, kus kurbus on painav,

meretäit hirmunud rahvaste häält?

 

Uudne Ukraina, trotslik ja uhke!

Säravad laiade jõgede suud. 

Priiuse purpurist õiena puhkeb

Mordva ja Gruusia, Perm ja ka muud.

Aeg Vene hõimudel tõusta on ammu,

lõhkuda ahelad tsaaride ööl.

Sära, Ukraina! Pinguta ambu,

valgusta teed vabariiklikul tööl!

 

29. juunil 1917

Eino Leino

Tõlge: Leelo Tungal