Neljapäeval, 29. augustil kl 14-17.30 on avatud uksed ligi 700-aastase koge konserveerimiskohas Lennusadama ees vrakihallis. Läänemere päeva raames iga poole tunni tagant toimuvad ekskursioonid on tasuta.

Koge leiti 2022. aastal Lootsi tänava ehitustööde käigus. Puidu analüüs osutas, et laeva ehituseks kasutatud iidsed tammepuud on kasvanud praeguse Leedu aladel Klaipeda kandis ja langetatud 14. sajandi lõpus. Esimesed aastaringid said need tammed aga hilisantiigi perioodil, mil Rooma impeerium oli lagunemas. Meile tuntud Euroopat veel polnud. Arvestades vanust on laeva kere säilinud hämmastavalt hästi. Keskkond, kust vrakk välja kaevati, oli säilimiseks sobiv, ent aastad on teinud oma töö ja konserveerimine on vajalik.

Sellist tüüpi laevad olid sajandeid Läänemere valitsejad, ent neid on vähe järel ning seepärast on 25-meetrine väga hästi säilinud tüüpilise koge vrakk tõeliselt eriline. Vrakist on leitud väga erinevaid vanu esemeid, nagu meremeeste kingi, Euroopa vanima säilinud kompassi, söögiriistu – ja ka kaks tõrvatünni alla jäänud rotti! Siiski ei ole teada, mida kogega toonasesse Räävelisse veeti, miks alus hukkus ja mis meeskonnaga juhtus.

Laeva konserveerimise eest vastutab peamiselt neljaliikmeline töörühm, mille kaks asjatundjat, Eero Ehanti ja Heikki Häyhä, tegelevad vrakiga lisaks oma põhitööle Soomes. Veel kuuluvad töörühma Eesti Meremuuseumi arheoloogid Priit Lätti ja Lisette Reinvars. Konservaatorid peavad ajaloolise ime kallal töötades ingliskeelset blogi.

Töörühma sõnul ei ehita nad asju uuesti, vaid säilitavad laeva sellisena, nagu see praegu on. „Leiud toovad laevaga kunagi sõitnud inimesed käegakatsutavalt lähedale.“ Roostetanud raudosi ei ole võimalik puidust täielikult eemaldada, nii tuli leiutada meetod metalli kaitsmiseks puidus. „Selleks kasutasime näiteks kalaõli sisaldavat segu, mis on absoluutselt naturaalne ja jätkusuutlik kaitsemeetod, mis vastab meie eesmärkidele ja väärtustele. Väldime kahjulikke kemikaale, kogu protsess on kavandatud äärmiselt kuluefektiivseks ja vastupidavaks,“ kirjeldas töörühm kohapeal leitud uudseid lahendusi.

Läänemere päeval kutsuvad korraldajad üles kirja panema ja saatma mõtteid konkursile „Mis juhtus kogega?”, ehk fantaseerima miks laev põhja läks, mida see transportis ja kuhu liikus, millised olid kapteni viimased sõnad jne. Oma ettepaneku saab saata meili teel aadressile finst@finst.ee. Parimad, fantaasiarikkamad või põnevamad ettepanekud saavad auhinnaks raamatu ja kinkekaardi Meremuuseumisse.

Läänemere päeval on vrakihallis avatud ka pop-up näitus ja ekskursioone viivad läbi konservaatorid. Kl 18 tehakse traditsiooniline Läänemere päeva sulpsatus Lennusadama kai ääres.

Tutvumine kogega pole ainus Läänemere päeva sündmus. Maailmakoristus korraldab koristustalgud Pikakari rannas Paljassaares ning Tallinna linn koostöös partneritega koristab Linnahalli ümbrust, korraldab töötube ja arutelusid. Kõigil päeva tähistajatel palutakse oma sündmus või tegu kirja panna ka Läänemere päeva kodulehele.

Läänemere päev on John Nurmineni Sihtasutuse (John Nurmisen Säätiö) poolt algatatud iga-aastane pidupäev mere auks, mis innustab inimesi tundma rõõmu meie ainulaadsest kodumerest ja panustama ka omalt poolt selle heaks konkreetsete tegudega. Eestis koordineerivad Läänemere päeva korraldamist Soome Instituut ja Soome Suursaatkond.

Fotod Eero Ehanti.