Müürimeistri kortermaja nimetati just hiljuti Soome arhitektuuri Finlandia auhinna kandidaadiks. Kestlik ehitamine on aktuaalne teema. Foto: Avarrus
Tekst ja fotod Hannele Valkeeniemi
Kuidas teha kauakestvaid ja ilusaid hooneid? Millal lammutada, millal renoveerida? Mõni aasta tagasi valmis Helsingis uus kortermaja, milliseid pole pealinnas ehitatud umbes sada aastat. Müürimeistri kortermaja (Helsingin Muurarimestari) on ehitatud vanas massiivtellistehnikas, kasutades muu hulgas rõhk-, ehk loomulikku ventilatsiooni. Uus-vanast teadmisest ja praktikast räägitakse Tallinna arhitektuuribiennaalil (TAB).
„Tahtsime ehitada kortermaja, mis kestaks 200 aastat,” ütles hoone üks väljamõtlejatest ja projekteerijatest, arhitekt Niilo Ikonen. „Massiivtellismüür akumuleerib soojust, loomulik ventilatsioon omakorda vähendab ehitise tehnoloogiavajadusi. Lisaks on hoonet lihtne remontida.”
See erakordne objekt on nüüd eksponeeritud Tallinna Linnahallis eile, 9. septembril avatud rahvusvahelisel Tallinna arhitektuuribiennaalil (TAB). Tallinna Linnahalli on laotud näidis massiivtellismüürist, milles on ära näidatud ka loomulik ventilatsioon.
„Oleme oma ehitaja-taustalt renoveerijad. Märkasime, et vanade kortermajade ventilatsioonis ja soojamajanduses on lahendusi, mida saab kasutada ka moodsates hoonetes,” ütles Müürimeistri peamine projekteerija Pauli Siponen arhitektuuribüroost Avarrus.
Paksu telliskiviseina on lihtne hooldada, see salvestab talvel soojust ja suvel jahedust. Tavapärane paneelkonstruktsioon on vastuvõtlik niiskuskahjustustele ja seda on raskem remontida.
Tema sõnul on tänapäevased konstruktsioonid ja ehitusviisid muutnud ehitamise tõhusamaks ja soodsamaks, kuid seda enamasti vastupidavuse ja remonditavuse arvelt.
TAB-i peateema on „Palju maksab”. Avarruse massiivtellis-kortermaja maksab loomulikult rohkem kui tavaehitis. „Kuid 200 aasta või isegi 50 aasta perspektiivis teenib hind ennast tagasi. Rolli mängib ka elektrikulude kokkuhoid, sest puudub energiat tarbiv sundventilatsioon,” tõdes Niilo Ikonen.
Tänapäeval lammutatakse üha nooremaid hooneid, mille kasutusotstarvet ei suudeta muuta või ei ole materjalid kestlikud. Soomes lammutatakse praegu tõenäoliselt rohkem hooneid kui kunagi varem.
„Muidugi on mõistlik lammutada, kui hoonel pole enam kasutust,” ütles Pauli Siponen. 1970ndatel ehitati Soomes palju ja kõike pole enam vaja. Lammutatakse terveid üürikortermaju, aga keskkonnasõbralik see ei ole.
Samas võib ju ka küsida, kas peaks algusest peale ehitama just lühiajalisi, kohandatavaid hooneid? Või vastupidi, kauakestvaid? Lihtsaid vastuseid pole, aga raskeid küsimusi tuleb pidevalt esitada.
Palju maksab? Kui hoone kestab 50 või 100 aastat, muutub kallis ühtäkki soodsaks. Atte Aaltonen, Pauli Siponen ja Niilo Ikonen Avarrus Arhitektidest.
Avarrus Arhitektid ehitasid Linnahalli tükikese massiivtellis-korterelamust. Müürsepp oli Peter Syrjänen (vasakul) ja projekteerijad Atte Aaltonen, Pauli Siponen ja Niilo Ikonen.
