Üllatav soojade ilmade periood septembris-oktoobris, nn järelsuvi või vananaistesuvi on soome keeles „indiaanisuvi“ (intiaanikesä). Väljend on üle võetud Ameerikast, kus uusasukad märkasid, et põhjapoolsetel indiaanlaste maadel kordus igal aastal oktoobri keskel kahe-kolmenädalane soe ja udune periood, mil indiaanlased vilja koristasid. Saagikoristus olnud põhiliselt indiaani naiste tööks. Kliimateadlane Ain Kallis pakub ka teise teooria, mille järgi põletati preerias sügiseti vana kulu ehk rohtu. Septembris ja oktoobris on USA keskosas tõesti ilmad sombused, otsekui suitsused.
Indiaanisuvi jõudis soome keelde millalgi eelmise sajandi alguses, sõnaraamatusse aastal 1911. Soome arheoloog, maadeuurija, etnograaf, kirjanik ja fotograaf Sakari Pälsi kirjeldas 1919.a ilmastikunähtust nii: “Siis saabus ilus oktoobri ilm, see kena Kamtšatka indiaanisuvi, kui sääsed on surnud ja päike veel soojendab /–/”
Ilmastikunähtus sai vanal mandril oma nime olenevalt piirkonnast erinevate pühakute mälestuspäevade järgi. Soomes rääkis vanarahvas Pärtli pisi-suvest (Pärttylin pikkukesä), sest sügise algust arvestati Pärtlipäevast (24. august). Rootsis kutsuti seda Brittsommar Püha Birgitta järgi (7. oktoober).
Miks kasutatakse Eestis sama nähtuse kohta sõna vananaistesuvi? Ilmselt on see üle võetud saksa keelest (Altweibersommer). Ain Kallise sõnul on tähendanud saksa sõna weiben vanas keelepruugis kudumist: hilissügisel õhus lendavad kastes pärlendavad härmalõngad (ämblike kudumid) meenutavad vanemate daamide pikki halle juukseid. Saksa mõju kandub ka mujale Euroopas: seda suve liiki kutsutakse Venemaal babje leto, Poolas babie lato, Šveitsis aga nukratoonilisemalt Witwensömmerli ehk leskedesuvi. Geofüüsik Heino Toominga arvates nimetati seda aega Eestis nii seetõttu, et siis tuli vanematel naistel ära teha ripakile jäänud põllutööd.
Ka soome keeles on tuntud eesti omaga samasisuline väljend akkainkesä. Viidates samuti selle perioodi põldudel päikesevalguses sädelevatele ämblikuvõrkudele ehk kinodele, on Soome Kodumaiste Keelte Keskuse (Kotimaisten Kielten Keskus) seletus siiski mõnevõrra erootilisem. Nimelt tavatses vanarahvas selle nähtuse kohta öelda, et „maa on kiimas“. Seesama kino või kina tähendab koduloomade, eriti lehmade, innale viitavat limast eritist. Seega näitab maa selgelt oma valmisolekut sügiseseks seemne vastuvõtuks, ehk indiaanisuve mõnusalt soojad päevad valmistavad maad ette aasta viimase külvi saamiseks.
Keelekujundina on kasutatud indiaanisuve vananeva inimese erakordselt aktiivse vaimse seisundi või äkilise armumise tähistamiseks. Nii valitseb salapärane side maa sügisese kiima ja vanade naiste armusähvatuste vahel.
Kasutatud allikad:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23960637/vananaiste-voi-leskedesuvi
https://www.kotus.fi/nyt/kolumnit_artikkelit_ja_esitelmat/kieli-ikkuna_(1996_2010)/intiaanikesa
Foto Peter Rufi, wikipedia
