Helsingi raamatumessi külastas nelja päeva jooksul u 98 000 külastajat, mis on ligi 6000 võrra rohkem senisest rekordist 2019. aastal. Kirjastajate hinnangul kulutati messil ka varasematest aastatest rohkem raha raamatute peale. Raamatumessil sai kaasa elada tuhatkonnale intervjuule ja -arutelule, mh oli üks esinejatest Soome president Alexander Stubb, kes rääkis kirjanduse tähtsusest ja enda lugemiselamustest.
Eelmisel aastal tegi Soome raamatulaenutuste hulk 15 aasta rekordi ning Helsingi raamatumessi kajastati massiivselt ajakirjanduses, mh Hesingin Sanomates avaldas kümneid artikleid.
Tänavuse messi teemaks oli „Tulevik“, mida oli näha juba kavast – räägiti mh kirjanike tulevikust, klassikute tulevikust, kultuuriajakirjanduse, toimetamise ja tõlkimise ning kirjutamise tulevikust üldisemalt. Teisisõnu, terve riigi ja rahva tulevikust. Palju oli juttu audioraamatutest, mis on Soomes kõneaineks ka laiemalt.
Ajakirjanduse hetkeseisu valgustas vastsündinud veebiväljaanne Uusi juttu vestlusring. Veidi eesti Edasit ja Levilat meenutava, süvenemist lubanud väljaande vestluses selgitati ajakirjanduse toimeloogikat – see on ühtaegu lohutav, aga ka hoiatav. Ajakirjandus tegeleb suuresti probleemide paljastamisega, et keegi saaks need lahendada. Seepärast on ka üldine meediapilt negatiivne. Seepärast tasub aeg-ajalt pilti tuua mistahes teema terve arengukaar – reeglina on areng olnud paremuse poole, ent meedia rõhutab negatiivset. Ja oleks vast kole selline maailm, kus head uudised on uudised – sest uudis on ju esile tõus tavapärasest. Tänapäeva suur trend on uudiste vältimine, et hoida enda vaimset tervist. On ju uudised masendavad ja lõhuvad vaimset tervist. Samas ei saa ilma meediata lootust ülal hoida – lootust saab inimene hetkel, kui on tänu ajakirjandusele midagi paremini mõistma hakanud.
Kirjastusvaldkonna tõus alates 2015 on tulnud ainult digi arvelt. Kümme aastat tagasi oli võimaluste lisandumine positiivne, sest raamatumüük oli languses. Nüüd on suured probleemid just kirjanikel, sest laenutustest ja kuulamistest jõuab kirjanike rahakotti vähem kui varem. Kirjutamine on võrreldes teiste kunstidega samas üsna vähe muutunud – tuhandeid aastaid on kirjutatud tähti ja sõnu ritta seades. Muutub ennekõike tulemus, ehk vorm. Digitaliseerimine (suoratoisto, e- ja audioraamatud) muudab raamatuala ja isegi seda, mida me raamatu all silmas peame.
Temaatilist üldpilti vaadates torkas sel aastal silma käsitöö, liikumise ja toiduraamatute suur osakaal ning mõnevõrra ootamatu oli true crime’i esiletõus.
Messialal on esinemislavad nimetatud Helsingi linnaosade järgi. Üks lavadest, Kallio, oli Kallio gümnaasiumi hallata. Seal intervjueerisid noortekirjanikke, mh Maria Turtschaninoffi ja Siri Kolu gümnaasiumiõpilased, kes ei jäänud oma oskustelt sugugi alla kogenud intervjueerijatele.
Kui kultuuris on kõike liiga palju, striimingus tohutu valik koos soovitustega vaadata aina veel ja endale meelepäras, siis tekib tunne, et ümberringi on nii palju põnevat, aga mitte midagi ei jõua enam kogeda. Hetk raamatuga kahekesi – mitte kõrvaklappides, mitte online, vaid kahekesi – on seetõttu kuldaväärt.
Pildigalerii annab põgusa ülevaate nii raamatutest ja vestlustest kui üldisest messimelust.
Kohal käisid ja tegid pilti Anneli Loodus ja Peep Ehasalu.
