Tekst ja fotod Duha Elsayed
Alati sõbralik Helsingi ootab kunstisõpru kaasaegse kunsti biennaalile juba kolmandat korda. Seekord on terve suve kestva kunsti suursündmuse teemaks Kaitse. Biennaali teosed juhivad vaataja tähelepanu loodusliku mitmekesisuse olulisusele. Peaosades on loomad, taimed, seened, putukad, aga ka eluta loodus. Inimese rolliks on jälgida, mõelda ja mõista.
Yayoi Kusama “Homme õitsevad lilled” (HAM)
Nagu ikka, toimub biennaal Vallisaaris ja HAM Helsingi kunstimuuseumis, kuid seekord hõlmab see ka avalikku ruumi, Esplanadi parki. Selles on midagi väga helsinglikku: ürituste korraldajad pingutavad, et jõuda uue publikuni ja muuta kultuur tähendusrikkaks nii tavalise linnaelaniku kui ka linnakülalise jaoks. Erilist tähelepanu on pööratud ligipääsetavusele: hindu on alandatud ja ka Vallisaarisse on tähistatud ligipääsetav marsruut.
Vallisaari on Helsingi ranniku lähedal asuv elaniketa saar, mida varem kasutas merevägi. Selle lõunaosa on turvakaalutlustel endiselt suletud piirkond, mida jalgteede kõrval korduvalt meelde tuletatakse. Praamisõit Kauppatorilt Vallisaari kestab umbes 25 minutit. Minnes ja tulles saab imetleda Helsingi merepoolset siluetti ja Kauppatori ümbruses asuvaid märgilisi ehitisi: presidendilossi, linnavalitsuse hoonet, ülemkohtu maja ja Rootsi saatkonda.
Pia Siréni „Kaitse all“
Esimest biennaali teost on näha juba praamilt: Pia Siréni „Kaitse all“ on presendist ehitatud maastikufantaasia, mille alt jõuab külastaja linnamaastikust loodusse. Nii suured ja provotseerivad kui ka väikesed ja keskkonda sulanduvad teosed on paigutatud Vallisaari jalutusradade äärde, hoonetele, randadele ja metsa.
Kõige rohkem avalikkuse huvi on äratanud Olafur Eliassoni „Vaatlusmasin“ – kitsale maakitsusele asetatud hiiglaslik kaleidoskoop, mis asub Helsingi praami väljumisplatvormi vaateväljas. Paljud tulid „Vaatlusmasina“ juurde jooksujalu – kuulsat teost pidi kogema, ent tuli jõuda ka järgmisele praamile. Mõned mõtlesid valjusti, kas ikka tasub joosta, teised aga olid lummatud kaleidoskoobi killustunud maastikust ja jäid praamile hiljaks.
Olafur Eliassoni „Vaatlusmasin“
„Vaatlusmasin“ pakub avalikkusele huvi ka seetõttu, et Islandi-Taani päritolu Eliassoni suur valguskunstiteos „Pika päevavalguse paviljon“ kerkis hiljuti Kruunuvuori randa linna ja kunstimuuseumi koostöös. HAMi kunstimuuseumi direktori Arja Milleri sõnul on paviljon ühenduslüli avaliku kunsti ja Helsingi Biennaali vahel. On selge, et biennaali eesmärk pole ainult kehtestada Helsingit olulise kunstilinnana, mis meelitaks ligi pühendunud rahvusvahelist kunstisõpru, vaid soovib olla ka tavaliste Helsingi elanike teenistuses.
Laura Põllu “Külmking” HAMis.
Laura Põllu “Külmking” looduses.
Kolm eraldiseisvat ja eriilmelist näitusekohta on omavahel dialoogis, nii et mõne kunstniku töid on eksponeeritud nii Vallisaari looduses kui ka muuseumis või pargis. Näiteks Laura Põllu eesti folkloorile toetuv teos „Külmking“ asub osaliselt keset elusloodusest kihavat metsa, osaliselt HAMi neutraalses näitusesaalis, kus metsatööd näinu tunneb ära vormikeele.
Geraldine Javieri taimvärvitud kangas-sammastest koosnev „Tunnistaja“ Vallisaaris saab avaliku kunsti vaste Esplanadi pargis: installatsioon „Maa, vesi, õhk, tuli, tühjus“ loodi koos Helsingi algkooliõpilastega. Jenni Laitti ja Carl-Johan Utsi videoteos „Vanaema pisarad“ on HAM-i biennaalisaalis. See kujutab põhjamaa pidevalt muutuvat loodust ning saamide eluviisi aluseks olevat kaheksat aastaaega, mida ohustab kliimamuutus. Ülalt filmitud põhjapõdrakarjade kollektiivne liikumine meenutab mustreid, mida linnuparved õhku joonistavad.
Geraldine Javieri „Tunnistaja“
Biennaal käsitleb olulisi teemasid, millele kapitalistlikus kasumijahis on varem vähe tähelepanu pööratud. Hoole ja abi väärtust hakatakse karmide faktide valguses paremini mõistma. Lisaks inimestele ja inimestele otsest kasu toovatel liikidel on ökosüsteemis oluline koht ka teistel – nendeta kaoksid ka inimesed. Esplanadi pargis peatub jalutaja Kalle Hammi ja Dzamil Kamangeri „Putukahotelli“ ees. Suured putukahotellid on saanud oma kuju Soome rüiuvaibatraditsioonist ja kurdide kelim-vaipadest: turvalisus ja soojus kodudes, turvalisus ja peavari putukatele.
Kalle Hammi ja Dzamil Kamangeri „Putukahotell“
Biennaali sõnum on lõppkokkuvõttes positiivne: mitmed teosed rõhutavad looduse taastumist ja võimet uueneda. Küsimus on vaid selles, kas ka inimene koos loodusega püsima jääb.
Faktid:
Toimumiskohad: Vallisaari, Esplanadi park, HAM Helsingi kunstimuuseum
Biennaali teema: Kaitse: pinna all ja õhus, millekski saades ja kuhugi kuuludes
Biennaal on avatud 21. septembrini.
Näitusel on 37 kunstniku teosed Soomest ja maailma eri paigust.
Piletid: edasi-tagasi laevapilet Vallisaarisse täiskasvanutele 10,90 eurot, lastele ja erigruppidele 8 eurot; HAM muuseumi pilet täiskasvanule 20 eurot, sooduspilet 12 eurot, alla 18-aastastele ja Soome muuseumikaardi omanikele 0 eurot; Esplanadi pargi teosed on avalikus linnaruumis kõigile vaatamiseks.
Lisainfo: helsinkibiennaali.fi
