Järgneva kuue teose seast valitakse tänavuse Finlandia ilukirjanduse auhinna võitja, kes kuulutatakse välja koos laste- ja noortekirjanduse ning aimekirjanduse kategooria võitjatega 26. novembri õhtul.

Satu Erra: Rondo ja modulaatio – Runoista, Euroviisuista ja ymmärtämisestä (Tammi, Rondo ja modulatsioon. Luulest, Eurovisioonist ja mõistmisest)

„Rondo ja modulatsioon“ on esseeromaan Eurovisioonist, keelest ja raskustest mõistmisel. See jutustab loo kirjanikust, kes vaatas lapsena Kuusamos Eurovisiooni, õppis laulude sõnad pähe ja püüdis aru saada, millest need räägivad. Keelest on saanud tema jaoks moodus teisteni jõuda, sõnad ja luuletused on andnud talle kuuluvustunde. Pärast välismaale kolimist avastab ta, kui raske on luua sidet ilma keeleta.

Satu Erra esseeromaan on läbinägelik ja soojalt eneseirooniline uurimus väljajäänutest, häbist, segadusest ja lauludest, mis ühendavad inimesi hoolimata sellest, et vähesed on mõistnud nende laulude mõtet.

Sanni Isometsä: Katoamiskertomus (Kustantamo S&S, Kadumise lugu)

See pidi olema lihtsalt gripp. Noor isa satub haiglasse ning hetk hiljem jäävad ta naine ja lapsed üksi. Alles jääb vaikus, mälestused – ja küsimus, kuidas elu jätkata, kui kõik kaob.

Haiglakoridoride ja meditsiiniterminite taga paljastub seos minevikuga, kus lein on varemgi olemas olnud. „Kadumise lugu“ on tundlik kirjeldus kaotusest ja armastusest, mineviku varjudest ja sellest, kuidas me surmaga silmitsi seisame.

Jyrki Kiiskinen: Kolme päivää, kolme yötä (Teos, Kolm päeva, kolm ööd)

Naine on sünnitamas ja isa on surma äärel, klammerdudes endiselt karmi käega autoriteedi külge, millega ta on oma peret valitsenud. Olukord toob esile mälestusi: suur sõrmejälg söögilaua värvitud pinnal, isa, kes õpetas oma poega ujuma, ja päev, mil väikesed poisid mängisid paadisillal ohtlikku mängu. Mis juhtus? Kas vanem vend oli väikevenna elupäästja või kuri mõrvar? Kui toksiline mees on ka temas olemas, igavesti isalt pojale kanduv? Kas seda mustrit saab katkestada?

Mõistatuslik jutustaja jälgib oma peategelast lähedalt ja poeb naha alla. Kiires tempos loos segunevad peresündmused piiblistseenidega.

Heikki Kännö: Silmät (WSOY, Silmad)

Okupeeritud Pariisis hiilivad teismelised poisid läbi öiste alleede ja murravad sisse antiigipoodi. Tolmuste asjade hulgast leiab Lucien Demeny suure lukustatud märkmiku. Selle esimeselt lehelt vaatavad teda silmad, mis näivad nägevat tema kõige tumedamat saladust. Pärast sõda sukeldub Lucien sõjajärgse Pariisi intellektuaalsse ja kunstilisse tormi. Ta kohtub Jean-Paul Sartre’i, Simone de Beauvoir’ ja erakordse visionääri Alberto Giacomettiga. Ambitsioon, kinnisidee ja süütunne võitlevad Lucieni peas, kui ta püüab saada kirjanikuks. Müstilise märkmiku mõju tema üle kasvab järk-järgult, muutudes lõpuks needuseks, mis kontrollib kogu tema elu.

Rosa Liksom: Talo (Like, Maja)

„Maja“ on lugu ühest septembrist, majast tee ja ohu ääres, selle kohast universumis, maja elanikest, saagist, päevade tsüklist, sügistööl olevatest inimestest, vanast sõõrikust ja uuest rehvist, rahulepingust – see tähendab ühe sõja lõpust ja teise algusest – ning oma rahutu jutustaja, noore Aale kannatustest. „Maja“ on pastoraal, mis vaatab ja kuulab suure maja koridori lõppu, sealset ust. „Maja“ lõpeb seal, kus algab Rosa Liksomi eelmine romaan „Väil“, aastal 1944 Tornio jõe orus.

Dess Terentjeva: Suuri koira juoksee ja päätön kukko lentää (WSOY, Suur koer jookseb ja peata kukk lendab)

Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta varasalvel on viimane piisk karikasse Soome-Vene kirjaniku Marusja jaoks, kes otsustab loobuda Venemaa kodakondsusest. Algab kafkalik retk mööda erinevaid ametkondi. Marusja püüab kõige selle keskel jätkata oma pooleliolevat romaani, kus kibemagus lesboromantika perestroika aja Petroskois sukeldub Nõukogude Liidu viimastesse aastatesse. Vallatu ja värvikas hübriidromaan Venemaast ja venelaseks olemise häbist lahkab perestroikat ja uurib samal ajal seksuaalvähemuste ajalugu bolševike revolutsioonist tänapäeva Venemaani. Kodakondsusest loobumise lugu põhineb autori isiklikel kogemustel.

Ilukirjanduse nominendid valis välja žürii koosseisus ettevõtja Jonna Tapanainen (esinaine), kaupluse juhataja Sonja Autio, emeriitõppejõud Eva Havo, filmiajakirjanik Kalle Kinnunen, näitleja Pirjo Lonka ning ettevõtja, endine raamatumüüja Joose Siira. Lõpliku võitja otsustab ooperilaulja Helena Juntunen.